Eesti saab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) eelarvest uuel perioodil 721 miljonit eurot, millest osa kasutatakse vastavalt Ülemkogu kokkulepetele ühise põllumajanduspoliitika I samba otsetoetuste 2014. ja 2015. aasta vähenemise kompenseerimiseks. Liikmesriikide poolne kohustuslik omaosalus on 25%. Koos Eesti poolse osalusega on Maaelu arengukava 2014-2020 rahastamise mahuks 936 miljonit eurot (võrdluseks, käesoleval perioodil 935,4 miljonit eurot).
Põllumajandusministeerium on maaelu arengukava 2014–2020 koostamiseks moodustanud juhtkomisjoni, kuhu kuulub 29 erinevat organisatsiooni, kes esindavad põllumajandust, keskkonda, metsandust, ettevõtlust, kohalikke omavalitsusi, külaliikumist, kohalikku algatust jm valdkondi. Lisaks juhtkomisjonis esindatud organisatsioonidele on ekspertgruppidesse kaasatud eksperte ja esindajaid täiendavalt u 30 organisatsioonist. Kokku on toimunud u 70 juhtkomisjoni ja ekspertgruppide kohtumist.
On heameel tõdeda, et uus arengukava sisaldab mitmeid meetmeid, mis aitavad tõsta Eesti põllumajandus- ja toidutootmise konkurentsivõimet. Varasemast on rohkem tähelepanu pööratud põllumajandussaaduste töötlemise alastele investeeringutele, mis on oluline kodumaise toidutoorme väärindamiseks ja turustamiseks. Kodumaise toidutoorme konkurentsivõime võrreldes importkaubaga sõltub otseselt investeeringutest esmatootmise kaasajastamiseks
Uues MAK-is kasvab toidutarneahelale suunatud tegevuste prioriteetsus, eesmärgiga põllumajandussaadusi senisest enam kohapeal väärindada ning kõrgemat lisandväärtust luua. Uue MAK-i üks eesmärkidest on elujõulisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele suunatud põllumajandussektor.
Investeeringutoetuste puhul keskendutakse pikaajalistele investeeringutele. Oluline on, et oleks paigas meetme sidusus ja omavaheline loogika, sest ettevõtete vajadused ja võimalused on väga erinevad. Põllumajandusinvesteeringute toetuste saajad peaksid olema aktiivsed toidutootjad ja toetuste andmisel peaks kindlasti eelistama pikaajalisi investeeringuid. Toetuste hindamisel tuleks aluseks võtta peamiselt finantsnäitajad, s.t. statistikaametile esitatavad andmed ja maksude tasumine.
On heameel tõdeda, et eelnõust on kadunud piirangud, mis oleksid investeeringutoetusest ilma jätnud tootmisettevõtted, kes annavad valdava osa Eesti toidutoormest. Samas teeb kurvaks asjaolu, et uuel perioodil väheneb põllumajandustootmise arendamiseks ettenähtud investeeringutoetuse eelarve seniselt 191-lt 163 miljonile eurole.
Lugedes eelnõud, tekib mul küsimus:
Kas on ikka õige, et toetuse saajaks saab olla põllumajandusega tegelev ettevõtja, kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu ületab vaid 4000 eurot või, et
toetuse saajaks loetakse ettevõtja, kes on tasunud sotsiaalmaksu aastas vähemalt 380 eurot. Eestis kehtib ju 320 euro suurune miinimumpalga nõue. See teeb minimaalseks aastapalgaks 3840 eurot. Selliselt summalt tuleks aastas maksta 1267 eurot sotsiaalmaksu. Jääb õhku küsimus: Kas Investeeringutoetuse saajaks saab olla ettevõte, kus sotsiaalmaksu makstakse vähem kui tuleks tasuda ühe töötaja miinimumpalga pealt?
Kui vaadata eelnõus loomade heaolu toetust, siis uuel perioodil saavad karistada need ettevõtjad, kes on ehitanud oma lehmakarjale uued vabapidamislaudad. Meetme eesmärgiks peaks olema kaasata loomade heaolu meetmesse võimalikult suur arv ettevõtteid, mitte suunata seda meedet vaid kitsale grupile ettevõtjatest.
Käesoleval perioodil sai karjatamistoetust taotleda ka juhul, kui karjatamine toimus osaliselt, siis uues maaelu arengukavas nõutakse, aga toetuse saamiseks ka piimakarja 100%-list karjatamist.
Loomade heaolu tõstmiseks on uutes ja rekonstrueeritud farmides palju rohkem tehtud, kui seda annab karjatamine. Loomad on vabapidamisel ja neid ei sunnita minema suvel palava päikese kätte. Uutes lautades on rakendatud uus, miksersöötmisel põhinev söötmistehnoloogia, mis võimaldab sööta lehmadele tasakaalustatud toitainetega ratsiooni.
Käesoleval eelarveperioodil maksti keskmiselt veiste loomühikule karjatamise eest aastas toetust 59 eurot. Uueks perioodiks on planeeritud veise kohta toetust kuni 500 eurot. Selle raha eest saab osta noorveise, teda kaks aastat karjatada ja teenida selle pealt 100% kasumit. Kas nii suur toetuse määr on majanduslikult põhjendatud? Samas kui karjatamise nõue jääb 100% tasemele, välistab see 95% Eesti piimalehmadest.
Uues MAK-is pööratakse senisest enam tähelepanu ühistegevusele ja erinevatele koostöövormidele, nähes selleks ette nii erinevaid meetmeid kui ka erinevaid stiimuleid meetmete siseselt.
Ühistegevus on oluline väljund eelkõige väikestele põllumajandustootjatele, kellel on piiratud ressursside tõttu raske üksi edukalt hakkama saada oma toodete müügieelse ettevalmistuse, töötlemise ja turustamisega.
On hea meel on tõdeda, et senisest oluliselt suurem tähelepanu on pööratud teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile. Need tegevused on suunatud tootjate ja teadlaste vahelise koostöö tugevdamisele ning teadustulemuste praktikas kasutuselevõtmise soodustamisele. Toimiv tootja, töötleja, nõustaja ja teadlase vaheline koostöö koos ajakohase teadus- ja arendustegevusega ning teadmussiirdega ongi arengukava üks olulisemaid eesmärke.
Kui vaadata keskkonnatoetusi, siis
uues MAK-is on mitmeid uusi spetsiifilisi keskkonnatoetusi – piirkondlik mullakaitsetoetus ja keskkonnasõbraliku aianduse toetus. Lisaks laiendatakse mitmete jätkuvate keskkonnatoetuste ulatust võrreldes käesoleva perioodiga.
Senisest enam pööratakse erinevate meetmete raames tähelepanu keskkonnale ja ressursisäästule, mh soodustatakse põllumajanduse investeeringutoetuste raames keskkonnaalaseid investeeringuid (nt bio-energia, sõnnikuhoidlad).
Kui vaadata mahepõllumajandusliku tootmisega tegelevaid ettevõtjaid, siis nende arv on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud.
Arengukava piiratud eelarvet arvestades tuleks mahepõllumajandusliku tootmise toetamisel eesmärgiks seada tootmisele orienteeritud mahetootjate majanduslik jätkusuutlikkus, mahepõllumajanduse tootlikkus ning mahetoodete jõudmine tarbijateni.
Üks II MAK 2014-2020 olulisemaid suundumusi on liikumine tagastamatult abilt tagastatavate toetusvormide kasutamisele – uue elemendina on arengukavasse lisandunud erinevad finantsinstrumendid tagatiste ja laenude näol. See muudatus parandab põllumajandustootjate ja maapiirkonna ettevõtjate juurdepääsu kapitalile ning valmistub võimalikuks toetuste vähenemiseks järgnevatel programmiperioodidel.
Ja lõpetuseks:
On oluline, et kohalikku arengut puudutavad otsused jäetakse kohalikule tasandile, kuivõrd kohalikul tasandil on kõige parem teadmine kohalikest vajadustest ja potentsiaalist. Kogukondadel tuleb senisest enam tähelepanu pöörata loodud ja loodava taristu ning kooskäimiskohtade pikaajalisele jätkusuutlikkusele ning senisest oluliselt enam tuleks Leader-meetme raames toetada ettevõtlusega seotud projekte, mis on eelduseks maapiirkondades töökohtade loomisel ja säilitamisel. TÄNAN!
