On äärmiselt oluline, et riigivõim teadvustaks kõigil tasanditel
regionaalpoliitika olulisust. See tähendab, et oluliste otsuste tegemisele
eelneks analüüs, kuidas need mõjutavad Eesti elu, meie eripalgeliste regioonide
arengut, väike- ja suurlinnade ja omavalitsuste elu.
Me tihti leiame negatiivseid teemasid ja leiame, mis täna või eile või üleeile
oli hästi või halvasti, kuid me peame täna siin saalis tunnistama ühte: kui me
2011 siia saali uue koosseisuga kogunesime, siis kohalikele omavalitsustele
aktsiislaekumistest eraldatav raha oli ainult 5%. Ma arvan, et teederaha on
olnud üks väheseid teemasid, kus nii opositsiooni- kui ka
koalitsioonipoliitikud on olnud ühel arvamusel, et seda raha ei ole kunagi
olnud palju, mis on jõudnud riigi poolt kohalike omavalitsuste eelarvesse.
Kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühmas oli 2011. a see teema
väga kuum ja kohtudes meie lugupeetud ministriga, me pinnisime ligi kolm tundi
seda, et 5%-st võiks hakata toetus kasvama. Lõpuks me sellele kokkuleppele
saime ja me täna saame tagantjärgi tõdeda, et 2012 oli see protsent juba 6,5 ja
selle aasta eelarves ligi 10%. See lubadus, mis 2011 anti, on täna ühelt poolt
täidetud.
Kas 10% on piisav ehk kas ligi 30 miljonit on või ei ole piisav? See kindlasti
on kahe poolega ja üks pool ütleb, et rohkem ei ole raha, ja teine pool ütleb,
et teed ei ole korras ja kindlasti raha on tunduvalt juurde vaja. Ma usun, et
seda teemat tuleb kindlasti ja selgelt edasi arendada. On oluline, et riik
tuleb appi ja omavalitsused suudavad koos teise poolega mõistlikult seda teemat
arutada. On vaja paika saada teehoiukavad, inventariseerida kõik kohalikud
teed, et saada selgeks, milline olukord igas omavalitsuses erinevatel
teelõikudel on. Ja minu arvates on väga oluline ka selgeks saada see, millised
peaks olema meie teedeehituses nõuded nii projekteerimiseks kui ka ehitamiseks,
et meie teed peaksid vastu kauem kui täna ja nendel teedel oleks võimalik sõita
ka raskemate autodega kui täna.
Kindlasti jõuab siia saali veel teema, kas lubatud tonnaaž, mis täna teedel on,
on piisav või mitte või peaks vaatama naabrite poole, kus lubatud tonnaaž
teedel raskeveoautodel on hoopis suurem; kas majanduslikku efekti toob see, kui
me ehitame teid natuke korralikumalt ja investeerime teedesse natuke rohkem ja
samas ettevõtjate kulu transpordil nii sadamasse kui piiri taha oleks väiksem. Need
kõik on komplekssed teemad ja ma usun, et 2014. aasta võiks olla see aasta, kus
need probleemid lahendatakse ja osapooled suudavad kokkuleppele saada. Kui me
võtame aasta pärast siin 2015. aasta riigieelarvet vastu, siis me ehk näeme, et
numbrid on kasvanud ja need otsused ja need eeldused on täidetud, et saaks teha
häid ja paremaid otsuseid