Ajutine valitsus alustas kokkulepete murdmisega
Pärast kevadist võimuvahetust Toompeal on inimestel põhjust murelik olla nii isikliku kui ühiskonna ja riigi heaolu pärast, sest võimule tulnud ajutine valitsus on asunud varasemaid kokkuleppeid hoogsalt lammutama ja üha raskem on ennustada, mida tulevik toob.
Toimunud valitsuse vahetus on näide Eestis taas pead tõstnud põhimõttelagedast politikaanlusest, kus isiklikud ja erakondlikud soovid seatakse ettepoole ühiskonna ja riigi huvidest, kus ühiskonna stabiilsus tuuakse ohvriks erakonna populaarsusreitingule.
Poliitilise spektaakli tulemusena oleme olukorras, kus valitsus on asunud varasemaid kokkuleppeid murdma. Määramatusse tulevikku on lükatud vanemapensioni kehtima hakkamine, kohalike teede rahastamine on otsustatud peapeale pöörata, uus noor haridusminister räägib üksnes sellest, kuidas enne teda on kõik valesti tehtud ning enne valimisi uhkele kulutamisele orienteerunud valitsus on ohtu seadnud Eesti rahandusliku stabiilsuse.
Ajutine valitsus võtab emapensioni
Ühe esimese asjana leppis ajutine valitsus kokku, et emapensioni jõustumine lükkub edasi kolm aastat. On nahaalne minna esmajärjekorras just eakatele mõeldud vahendite kallale. Uuringud on tõestanud, et lapsi kasvatavate vanemate pension on teistega võrreldes väiksem, kuna väikelast kasvatava vanema tööelust kõrvale jäämine avaldab negatiivset mõju tema töö staažile ja tulevase pensioni suurusele.
Just selle ebavõrdsuse kaotamiseks kehtestas IRL 2012. aastal emapensioni. Vastu võetud seadusemuudatusega makstakse alates 2015. aastast tänastele pensionit saavatele emadele aastas ühe lapse pealt ligi 60 eurot pensionilisa. Keskmiselt on pensioni saav ema kasvatanud üles kaks last, seega keskmine pensionil ema saaks 120 eurot täiendavat pensionit aastas.
Ajutine valitsus on aga eelarve aukude lappimiseks otsustanud emapensioni nendelt inimestelt ära võtta. Aga kas saame olla kindlad, et kord juba edasi lükatud seadust ei lükata taas kord edasi? See näitab Reformierakonna sõnamurdlikkust, mille maksavad kinni pensionilisast ilma jäetavad 200 000 tänast pensionäri.
Niisamuti on ajutine valitsus asunud ümber korraldama teehoiu rahastamist, mille kibedaid vilju maitseme aastate pärast. Kui praegu kohustab seadus 75 protsenti kütuseaktsiisist kulutama teede hooldamiseks ja ehitamiseks, siis valitsusel on plaan see kohustus tühistada.
See tähendab, et kui praegu on teede ehituse eelarve mingisuguse maksuga garanteeritud, siis tulevikus asendub see valitsuse tahte või selle puudumisega. Teehooldusest kaob vajalik järjepidevus, mis asendub asfaldiaukude ning põlistab tolmupilved Eestimaa väiksemate teede kõrval elavate inimeste koduaias.
Riigi reservid sulavad
Samuti on valitsus on kiiresti lahti öelnud tasakaalus riigirahanduse põhimõttest, kulutades tänavu ja tuleval aastal ära kokku kuni neljandiku varem kogutud riigireservidest ehk 327 miljonit eurot. Enne riigikogu valimiskampaaniat on ette võetud massiivne raha põletamine, mis meenutab eelmise kümnendi buumiaega. Oluline erinevus on aga selles, et kui buumiaastail valitsus suurendas reserve, siis praegu oleme buumist kaugel.
Rahandusministeeriumi poolt avaldatud kevadprognoos näitab pigem majanduse kohapeal tammumist, mitte kiirenevat kasvu.
Ettevõtjate usaldus riigi suhtes on kadumas.
Riigikassa täitmiseks on löödud kiil ka ettevõtjate ning riigi vahele. Jõuga tahetakse läbi suruda käibemaksuseaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt nõutakse 1000 eurot ületavate tehingute deklareerimist, et vähendada maksupettuseid. Mitte ükski ettevõtete katusorganisatsioone seda eelnõud ei toeta. Tekib küsimus, miks me karistame 80 000 ettevõtet, kui me riskianalüüsi põhjal teame, et petturfirmasid on suurusjärgus 1000? Kas see on ikkagi proportsionaalne?
Loomulikult peab ka IRL väga oluliseks maksupettustega tegelemist ja oleme igati toetanud tegevusi, mille eesmärgiks on maksuaugu vähendamine.
Aga käibedeklaratsioonide eelnõu ei kanna seda eesmärki. Kas on õige panna ettevõtjatele juurde maksukoormust ühekordse kuluna 16 miljonit eurot ja jooksvate kuludena aastas 40 miljonit eurot, et saada 268-miljonilisest arvestuslikust käibemaksuaugust kätte vaid 30 miljonit eurot? Tundub, et käibemaksuseadusega kiirustavat valitsust kannustab vaid soov parandada riigieelarve positsiooni, ohverdades ettevõtjate konkurentsivõime.
Kõiki neid ohumärke vaadates on väga suur tõenäosus, et tuleva aasta märtsis valitav riigikogu ja ametisse asuv uus valitsus peab alustama inventuuriga viimaks riik tagasi mõistlikkuse rööbastele, kust meid sel kevadel maha pöörati.
Aitame Saskia olümpiale!
Esimese Eesti kiiruisutajana MK sarjas punktikohale jõudnud ning lõppenud hooajal kokku 17 korral Eesti rekorditabelit uuendanud 20-aastane Saskia Alusalu sooviks edukalt esineda 2018. aasta Pyeongchang’i taliolümpial. Tütarlaps vaatab ootusärevalt uue olümpiatsükli esimese hooaja poole ning tunnistab, et ei ole kunagi veel nii motiveeritud olnud. Uuelt hooajalt loodab ta eelkõige edasist arengut ning soovib tiitlivõistlustel osaledes kasvatada oma kogemustepagasit. Aga kõik seisab ühe “aga” taga ja see on raha.
Nüüdseks juba kolm aastat Saksamaal Inzelli kiiruisuakadeemias harjutanud Saskia Alusalul pole senini koos vajalikku rahasummat. Kui ta uuris Šveitsi sportlastelt, kuidas nemad raha kokku said, selgus, et nad küsisidki seda tavalistelt inimestelt. Seal annetas 33 inimest igaüks 500 eurot ja vajalik rahasumma oligi koos. Kui Eestis annetaks 330 inimest igaüks 50 eurot, saaks Saskia alustada uut hooaega kindlana. Kas tõesti pole Eestis 330 inimest, kes saaks loovutada 50 eurot? Seni on Adavere kiiruisutajate toetuseks treener Väino Treimani loodud pangakontole natuke raha kogunenud. Samuti on abi saadud riigikogu liikmelt Aivar Kokalt. Saskia on toetajatele tänulik. See raha oli suureks abiks ja kulus juba eelmise hooaja maksuks, et Saksamaal akadeemias treenida. Paraku nendest toetusest lihtsalt ei piisa. Paneme kõik üheskoos raha kokku ja aitame oma sportlase, Saskia Alusalu, olümpiale!
Pangakonto: EE071010011662584228, Väino Treiman
Selgitusse lisage “Saskia ”.
Riigikogu arutas ettevõtjaid vihastanud maksuseaduse muudatust
Riigikogu arutas ettevõtjaid vihastanud maksuseaduse muudatustFoto: PM/Scanpix Baltics
Riigikogus läbis opositsiooni teravale vastuseisule vaatamata teise lugemise eelnõu, mis jõustudes sunnib ettevõtjaid deklareerima maksuametile kõik 1000 eurost suuremad tehingud.
„Kas on õige arutada eelnõu, mis on põhiküsimus ettevõtjatele, ja samas me teame, et mitte ükski ettevõtete katusorganisatsioone seda eelnõu ei toeta?“ küsis riigikogu liige Aivar Kokk (IRL). „Miks me karistame 80 000 ettevõtjat, kui me riskianalüüsi põhjal teame, et petturfirmasid on suurusjärgus 1000? Kas see on ikkagi proportsionaalne?“
Eelnõud kaitsnud riigikogu rahanduskomisjoni liige Remo Holsmeri (Reformierakond) sõnul on käibemaksudeklaratsiooni elektroonilise lisa loomine oluline samm võitlemaks maksupetturitega.
„Me soovime, et üleminek uuele süsteemile oleks võimalikult mugav. Lisaks möönan, et üleminek võtab ettevõtjatelt esimeses etapis lisaaega ning põhjustab osaliselt täiendavaid kulusid, kuid seejuures loodan mõistmist, miks riik seda vastutulekut palub,’’ lausus Holsmer.
Planeeritav seadusemuudatus sunnib käibemaksukohuslasest ettevõtjaid edaspidi esitama maksuametile koos igakuise käibedeklaratsiooniga elektroonilise lisa, milles on deklareeritud ostjate ja müüjate lõikes kõik arved, mis ületavad 1000 euro piiri.
Tegemist on eelnõuga, mille varasem versioon võeti läinud aasta lõpus riigikogu poolt küll vastu, kuid mille president jättis välja kuulutamata, viidates selle ebaproportsionaalsusele. IRLi hinnangul on vastuolu endiselt lahendamata.
„Kas on õige panna ettevõtjatele juurde koormust ühekordse kuluna 16 miljonit eurot ja jooksvate kuludena aastas 40 miljonit eurot, et saada 268-miljonilisest arvestuslikust käibemaksuaugust kätte vaid 30 miljonit eurot?“ küsis Aivar Kokk.
Tema hinnangul kannustab käibemaksuseadusega kiirustavat valitsust soov parandada riigieelarve positsiooni, ohverdades ettevõtjate konkurentsivõime.
Valitsus soovib kütuseaktsiisi raha piiranguta kasutada. Oht väiketeede korrashoiule
Valitsus kavatseb tühistada seadusepunkti, mis kohustab vähemalt 75 protsenti kütuseaktsiisi rahast kulutama teede korrashoiule. Opositsiooni hinnangul seab see ohtu eelkõige väiksemate teede sõidetavuse.
Kütuseaktsiisi laekumise lahtisidumise eest teede rahastamisest seisab rahandusminister Jürgen Ligi, kes kaitses plaani läinud nädalal valitsuse pressikonverentsil.
„See eesmärk on olnud kogu aeg ebamõistlik,“ ütles Ligi. „Teid rahastatakse vastavalt projektidele ja kindlalt on tee-ehitus olnud meil üks edumeelsemaid valdkondi, kui vaadata üldist arengut.“
Aktsiisi laekumise ja teede ehituse seotus on Ligi hinnangul ideoloogiliselt vale, sest aktsiis pole mootorikütusele kehtestatud põhjusel, et asfalt kulub. „Selle lahtisidumine võimaldab ka tee-ehituses teha mõistlikumaid otsuseid,“ ennustas Ligi. „Meil on suuri projekte, mitte ainult Kesk-Eestis, vaid ka natuke serva pool, mis autodega ei ole kaetud just eriti ja mille hooldamine on selletõttu tunduvalt kallim.“
„Lahtisidumine on ilus ja udune väljend,“ nentis riigikogu majanduskomisjoni liige Siim Kiisler (IRL). „Tegelikult on valitsuse plaan teehoiuraha vähendada – see on kate nende suurtele lubadustele koalitsioonilepingus. Asi on lihtne ja karm.“
Skeptiline on ka riigikogu kohalike omavalitsuste ja regionaalarengu toetusrühma esimees Aivar Kokk (IRL). „Minu meelest ei ole see hea plaan, valitsus soovib kulutada seni teede remonti suunatud raha ka muudel eesmärkidel.”
Kuigi Ligi kinnitab, et teede rahastamine ei vähene, pole see Koka hinnangul veenev. „Ma väga kahtlen, kas Jürgen Ligi suudab anda seadusest tugevamat garantiid,” märkis ta. „Praegu näeme valitsuse plaani seada tee-ehituse rahastamine suuremasse sõltuvusse valitsuse suvast.“
See muudab teehoiu planeerimine Koka hinnangul raskemaks. „Tõenäoliselt saavad kõige valusama hoobi kohalikud omavalitsused, kes leiavad end tulevikus taas olukorras, kus valitsusel kohalike teede jaoks raha ei jätku.”
Ka Kiisler prognoosib, et kaotajaks on eelkõige väiksema liiklusintensiivsusega teed, kus ELi toetusraha pole võimalik kasutada ja kuhu riigieelarvest ei pruugi enam senises mahus raha jõuda. „See suund on väga halb,“ nentis endine regionaalminister. „Me kulutame järjest rohkem raha sotsiaalsfäärile, kuigi peaksime investeerima rohkem ka valdkondadesse, mis aitaks väärtust juurde luua – näiteks teedesse.“
Suitsuküülik
Sitsuliha otse ahjust
24 h soolas
12 h soolvees
8-9 h nööritanuna nõrgumas
Ribi 5 h 70-100* suitsuahjus
Liha 6-8 h suitsuahjus
Võtsin just ahjust leiba, sooja leiba-mõtelge!
Pensionikoefitsient
Kogu EL elanikkond vananeb ja seoses sellega tuleks täna tõsiselt üle vaadata kogu pensionisüsteem ja pensionite suurused. Kui me soovime olla edukas riik, peame suutma ka viia oma pensionid teatud tasemele võrreldes EL keskmise pensioniga. Me ei saa lugeda normaalseks tänast pensioniarvestust, kus põhikohaga aasta töötanud inimene, saades riigipoolt kehtestatud miinimumpalka , saab selle eest 0,3 koefitsiendiga tööaasta. See ei ole ei moraalne ega eetiline. Iga inimene peab saama väärikalt vananeda, teades, et kui ta ei saa enam ise hakkama, katab ta pension pansionaadi (vanadekodu) koha maksumuse.
Nii arvan mina
Tööl Riigikogus
Reformi ja sotside koalitsioon (Ajutine valitsus) langetab lastega
> vanemate pensione!
> Saladus avalikkuse ees: Reformi ja sotside koalitsioon langetab
> lastega vanemate pensione kokku 23 miljoni euro võrra, et katta
> suurte lubaduste poolt tekitatav eelarveauk. 2015. aastast oleks
> lastega vanemate pension suurenenud iga lapse pealt üle 57 euro
> aastas. Näiteks kaks last üles kasvatanud vanem oleks hakanud saama
> 114 eurot lisapensioni. Tegu on vanemapensioniga, millise seaduse
> võtsime juba vastu 2012. aastal. Oluline on rõhutada, et vanemapension
> oleks lisandunud juba ettenähtud pensionitõusule. Vanemapensioni raha
> ei tule ühegi teise pensioni arvelt, vaid on eraldi ette nähtud
> riigieelarvelistest vahenditest, et väärtustada laste kasvatamist.
> Seepärast on ka koalitsioonipoliitikute jutt pensionifondide koormuse
> kasvust vassimine. Kavatseme sellele plaanile vastu seista.