Riiki tuleb juhtida ausalt. See tähendab, et kodanik peab teadma, miks valitsus ja riigikogu talitab just nii ja mitte teisiti. Paraku on ajutine valitsus sellest põhimõttest loobunud ning otsustanud kustutada 226 000 kodaniku õigustatud lootuse pensionitõusule, andmata sellele otsusele arusaadavaid selgitusi.
IRL lubas 2011. aastal valitsusse minnes kehtestada Eestis vanemapensioni, mis suurendaks lapsi kasvatanud pensionäridele makstavat elatisraha. Asjakohane seadus võeti riigikogus vastu 2012. aastal ja pensionilisa kõigile lastega pensionäridele oleks hakatud välja maksma alates 2015. aastast.
Ent nüüd on Reformierakond ja tema valitsuspartner sotsiaaldemokraadid otsustanud 226 000 pensionäri õigustatud ootused allavett lasta ja võtta neilt ära 86 miljonit eurot. Valitsuse selline käitumine võtab sõnatuks. Kuidas on võimalik, et riik võtab ühel päeval seaduse vastu ja loobub sellest kergekäeliselt veel enne, kui seadus on jõudnud rakenduda?
Spordis tähendaks see loobumisvõidu andmist ja sportlase lahkumist areenilt. Poliitikas aga jätkub valitsusliidu poliitikutel jultumust väita, et vanemapensioni näol oligi tegemist pigem kingitusega, mille pensionärid saavad lihtsalt kolm aastat hiljem kätte.
Kuid vanemapension ei ole kingitus, vaid tegemist on õiglust jalule seadva seadusega, mis lõpetab lapsevanemate, eelkõige paljulapseliste vanemate “karistamise” madalama pensioniga. On paratamatu, et väikelastega kodus olnud ema jäi tööelust pikemalt kõrvale, mis tähendab, et ka tema väljateenitud pension on praegu väiksem kui neil, kes lapsega kodus ei olnud.
Vanemapension on just selle vahe tasandamiseks. Minu meelest demonstreerib Taavi Rõivase valitsus praegu oma võimetust tegeleda Eesti jaoks oluliste probleemidega, nagu iive seda kahtlemata on. Küllap selle varjamiseks ongi peaminister asunud võitlusse Tallinna televisiooniga, mis näib olevat jõukohasem teema.
Noored mehed valitsuse eesotsas ei anna endale aga ilmselgelt aru, millise sõnumi nad praegu oma käitumisega kogu ühiskonnale saadavad – riik ei ole usaldusväärne partner… Kas tõesti oleme nii kaugele jõudnud?
Kahtlemata ei jää IRL seda kõike tegevusetult pealt vaatama. Me nõuame ühelt poolt, et valitsus tunnistaks, milliste ootamatute kulutuste katteks on pensionäride raha otsustatud suunata, ja teisalt teeme kõik endast oleneva, et vanemapensioni seaduse rakendumist edasi ei lükataks.
Kriisiaastail oli valitsus rahvaga avameelne ja inimesed mõistsid karmile säästurežiimile läinud valitsuse tegutsemismotiive. Paraku ei näe me praeguselt valitsuselt sama ausat käitumist, vaid kuuleme hoopis häma.
IRL ei anna järele võitluseta! Meie fraktsioon riigikogus esitas valitsusliidu vanemapensioni edasi lükkavale eelnõule omalt poolt tuhat muudatusettepanekut. Kui valitsus tahab petta 226 000 pensionäri, siis on opositsioonil võimalik selle vastu seista vaid äärmuslikult, venitades riigikogu istungit.
Tuhande muudatusettepaneku läbihääletamine koos selleks võetavate vaheaegadega vältab umbes 200 tundi. Kui see on hind, mis tuleb maksta inimeste õiglase kohtlemise eest, siis on IRLi saadikud valmis seda ka maksma.
Viimase info kohaselt soovib valitsus võtta eelnõu vastu kiirkorras, ilma parlamentaarse debatita. Tegemist oleks äärmusliku lahendusega, mis tähendab valitsusepoolset parlamentaarse menetluse blokeerimist. Kindlasti ei ole pensione kärpiv eelnõu see koht, kus seda teed minna tuleks, pigem näitab see, et valitsus suhtub eakatesse ja lastega peredesse halvustavalt.
IRLi eesmärk ei ole suurendada riigi kulutusi, pöörata maksusüsteemi pea peale ega panna jõgesid tagurpidi voolama. Meie soov on, et riik peaks oma sõna ning täidaks võetud kohustused.