Lugupeetud juhataja head kolleegid

Järgmise aasta riigieelarve eelnõu I lugemine on jõudnud lõpusirgele. On algamas vilgas arutelu, kas valitsuse poolt üleantud järgmise aasta eelarves on arvestatud kõiki olulisi eluvaldkondi ja nende vajadusi. Meie ees ootavad otsused, millistes eluvaldkondades on järgmisel aastal oodata suuremat edasiminekut ja millistes tuleb seda veel oodata.

On päris mitu punkti, mille üle rõõmu tunda, eriti kui arvestada majanduslikku keskkonda, kus Eesti tuleval aastal viibib. Ainuüksi see, et riigi kulutused järgmisel aastal suurenevad, on Euroopa üldise avalike kulutuste kärpimise taustal positiivne fakt. Tänu vastutustundlikule eelarvepoliitikale saame meie, erinevalt suurest osast muust Euroopast, seda endale reaalselt ka lubada. Teisalt ei ole kulutuste suurendamine eesmärk omaette, vaid tuleb hästi järele mõelda, mida me soovime tehtavate väljaminekutega saavutada.

Mul on siiralt hea meel, et kohalikud omavalitsused võivad järgmisel aastal arvestada investeeringute kasvuga valla- ja linnateedesse

Tegemist on pikemaajalise protsessiga, milles väljendub mitte ainult Riigikogu koalitsiooni, vaid ka opositsiooni tahe.

Leppisime 2011. aastal Riigikogu kõiki fraktsioone hõlmavas omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma ümarlauas kokku, et kütuseaktsiisist tee-ehitusse minevatest summadest tuleb kümnendik eraldada omavalitsustele teede korrashoiuks.

Kui veel eelmisel aastal oli see protsent viis, siis tänavu 6,5 ja vastavalt riigieelarve projektile tõuseb omavalistuste teedele eraldatava raha osakaal järgmisel aastal kümne protsendini. Rahas tähendab see vahendite 60-protsendist tõusu 29,3 miljonile eurole. See võimaldab valdadel suurendada mustkattega sõiduteid ja maakonnakeskustes uuendada auklikke tänavakatteid.

Head riigikoguliikmed, meie ülesanne on, et me tasandaksime ebavõrdsust.

Täna, Riigikogu juhatusele üleantud avalduse eelnõul olevad 63 toetusallkirja näitab, et parteideülene kokkulepe valitseb ka Eesti põllumeeste toetamise asjus, kes on Euroopa Liidu ühtsest põllumajanduspoliitikast tuleneva ebavõrdsuse tõttu sunnitud ka järgmisel aastal läbi ajama oluliselt väiksema toetusrahaga, kui nende konkurendid  mujal Euroopas. Jutt käib siseriiklikust otsetoetusest, mida on eelarve eelnõus ette nähtud eraldada 24,3 miljonit eurot ja mis peaks tasandama Euroopa Liidu ebavõrdse toetustepoliitika tagajärgi Eestis.

Me ei tea, millised näevad välja Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika toetused aastal 2014, mil algab uus eelarveperspektiiv. Keegi ei tea, sest seda pole veel otsustatud. Ent vähemalt tuleval aastal, mil riigil on veel võimalik oma põllumehi ebavõrdses konkurentsiolukorras  toetada, me ka teeme seda.

Kaalul pole tegelikult ei rohkem ega vähem, kui Eesti kapitalil põhineva põllumajandustootmise eksistents. Pole saladus, et erinevatel põhjustel raskustesse sattunud Eestimaa põllumajandusettevõtted, on meil müüdud välismaalastele, kelle stardipositsioon on tänu nende kodumaal makstavatele toetustele siin parem.

IRL pole välisinvesteeringute vastu, kuid me oleme ka kodumaise kapitali poolt. Oleme selle poolt, et äris, kaasa arvatud põllumajanduses, oleks turuosalistele tagatud võrdsed võimalused. See tähendab, et kui Euroopa Liit ei suuda tagada meie põllumeestele turul võrdseid tingimusi, peame tegema seda ise, kuni saame.

Oluline signaal pensionäridele on, et pensionid kasvavad.

See punkt riigieelarve eelnõus, ei tohiks samuti erinevate erakondade vahel vastuolusid tekitada. Järgmisel aastal aset leidev pensionide tõus on keskmiselt 5 protsenti. See tõus aitab kaasa pensionäridel võidelda viimase aja elukalliduse kasvuga .

Ennustan, et opositsioon hakkab koalitsiooni pensionide tõusu teemal hurjutama, nõudes nende veel suuremat kasvu. Selline retoorika käib poliitilise võitluse juurde. Ent samas teeb see ka kurvaks, sest tegelikult on opositsioonipoliitikuil suurepäraselt teada, milline on majanduslik keskkond, milles me järgmisel aastal elame ja millised on Eesti riigi võimalused.

Head kolleegid!

Tuleb tähele panna, et kuigi praegust valitsust on sarjatud kokkuhoiu ja kärpimise pärast, on tuleva aasta eelarve defitsiidis (0,7 protsenti SKPst) jätkuvalt. Tegelikult elab ka Eesti riik praegu üle oma võimete ja kulutab rohkem, kui maksudena kogub. Mis juhtub siis, kui see praktika kontrolli alt väljub, näeme praegu Kreekas ja Hispaanias, kus valitsus on sunnitud ka pensione kärpima, mida õnneks Eestis pole juhtunud.

Mul on hea meel, et järgmise aasta prioriteediks on ka õpetajate, päästjate, kaitseväelaste, politseinike ja meditsiinitöötajate palgatõus ning riigisektoris suureneb solidaarselt palgafond 4,4%. Oluline on ka, et  töötuskindlustuse makse väheneb 3%-le.

Mul on hea meel tõdeda, et uue aasta riigieelarve teeb võimalikuks selle, et järgmise aasta sügisest , koos tasuta kõrghariduse reformi rakendumisega, eraldatakse eelarvest vajaduspõhiste õppetoetuste jaoks täiendavad 3,6 miljon eurot ning usun, et  mõne aastaga tõuseb õppetoetuste maht riigieelarvest võrreldes tänavusega kahekordseks. Oluline on teada, et tulevast sügisest saame maksta  kolmandikule tudengitest 135 euro suurust toetusraha kuus.

Lisaks sellele jõustub järgmisest aastast vanemapension, suurenevad lastetoetused.

Koduomanikele on aga heaks uudiseks, et tulevast aastast kaob kodualune maamaks, mis jätab koduomanikele kätte täiendavad 13 miljon eurot. Samuti eraldab riik täiendavad 10 miljonit eurot kortermajade soojustamiseks. Ei maksa unustada, et korralikult soojustatud korteris on kokkuhoid küttearvetelt kuni 50%.

Head kolleegid, tuliste eelarvevaidluste ajal tuleb meil meeles pidada lihtsat tõsiasja, talupojatarkust, kui soovite:  sotsiaalkulutuste suurenemise aluseks on riigi võime hoida eelarve tasakaalus. Kui on raha, siis saab seda ka kulutada. Ainult nii on võimalik järk-järgult suurendada meie rikkust ja heaolu.

Head eelarve menetlemist!

Riik ei saa olla arvekontor, mis näeb inimestes eeskätt maksumaksjaid.

Riigikogus töötatud esimese kolme kuu jooksul on aset leidnud palju Eesti elu mõjutavaid sündmusi, mille seast tõstaksin esile arutelu maamaksu ümber.

Poliitilist sõnasõda on kodualuse maamaksu ümber olnud palju, mistõttu selgitaksin veel kord, miks see otsus on oluline. Väidan, et Eesti inimesed ei ole praegu endale ostetud kodu täisväärtuslikud peremehed. Miks?

Aga mõelge: pere ostab endale maa, ehitab sinna kodu, niidab muru, istutab puud-põõsad, lilled; hoiab aia ja koduümbruse korras nii suvel kui talvel, kuid ikka tuleb selle eest maksu maksta. Kas see on õiglane? Minu meelest mitte. Riik ei saa olla arvekontor, mis näeb inimestes eeskätt maksumaksjaid. On vana ütlus, et riik on inimeste jaoks, mitte vastupidi, kuid ikka ja jälle tuleb ette olukordi, kus peab hüüdma: „Stopp!

Kui  eelmisel aastal tekkis esimest korda võimalus elamumaamaksu soodustusele, mulle kui selleaegsele vallavolikogu esimehele tundus see olevat mõistlik idee. Olime ka varem teinud oma valla elanikele mitmeid soodustusi ja elamumaa maksust vabastamine oli veel üks võimalus Jõgeva valla elanike maksukoormust vähendada. Nii võttiski Jõgeva vallavolikogu eelmise aasta novembrikuu istungil vastu otsuse, mis muutis senist elamumaa maksustamise korda.  Alates 1. jaanuarist 2011. vabastati elamumaa maksust kõik Jõgeva valla majaomanikud, kes olid rahvastikuregistri järgi sinna sisse kirjutatud ja tegid vastavasisulise avalduse.

IRLi eestvedamisel laieneb see kord 2013. aastast üle Eesti.

Alates 2013. aastast on inimesed ühest rahalisest koormisest vabad.

Teadupärast on maamaks küll riiklik maks, kuid selle suuruse üle otsustab praegu kohalik omavalitsus. Mul hea meel, et nüüd on Riigikogu otsustanud kodualuse maamaksu ajalukku saata terves Eestis ning alates 2013. aastast on inimesed ühest rahalisest koormisest vabad.

Olen selles osas topelt-rõõmus, et mul on olnud võimalik sellise otsuse poolt hääletada kahel korral: nii Jõgeva vallavolikogu esimehena kui ka nüüd Riigikogu liikmena. Eesti kodud vabastatakse maksust!

Kodualuse maa vabastamine maamaksust on mitmekihiline otsus. See võimaldab koduomanikel raha kokku hoida, lõpetada nende absurdne
karistamine kodu omamise eest ning aitab kaasa jõuka keskklassi laienemisele.

Kuigi kohati on kodualuse maa eest kasseeritav maamaks suhteliselt väike summa, on küsimus põhimõttes: kas me toetame ja soodustame kodu omamist või mitte?

Eestis elab ligemale 90 protsenti inimestest oma kodus. Näiteks Soomes on vastav näitaja 67 protsenti ja Saksamaal kõigest 42 protsenti.

Me oleme koduomanike ühiskond, kus kodu omamine pole mitte jõukate privileeg, vaid rahva loomuomane eluviis.

Kodu soetamine on pere üks tähtsamaid otsuseid ning riigi ülesanne on koduomanikke aidata, mitte neid karistada.  See on olnud IRLi seisukoht juba pikemat aega. Parlamendi üle-eelmise koosseisu ajal võeti IRLi algatusel vastu maamaksu seaduse muudatus, millega anti omavalitsustele õigus vabastada maamaksust represseeritud. Paljud vallad ja linnad on seda võimalust ka kasutanud. Parlamendi eelmine koosseis seadustas IRLi ettepanekul omavalitsuste õiguse vabastada koduomanikud maamaksust. Kodualuse maamaksu üleriigiline kaotamine on loogiline jätk varasematele sammudele.

Kodud peavad olema maksuvabad.

Maamaksu kaotamisele avaldas toetust ka Eesti Lasterikaste Perede Liit, kelle avalduses nenditakse, et Eestis on ligemale 12 000 kolme ja enamalapselist perekonda, kelle jaoks on maamaksu kaotamine oluline. Maksumaksjate liit aga rõhutab oma toetusavalduses, et tänapäeva Eestis ei ole inimese kodu juures olev maa ei luksuskaup ega jõukuse näitaja. Kodualuse maamaksu kaotamisele on oma toetust avaldanu korterühistute liit, kes on sellekohase küsitluse teinud ka oma 1400 korteriühistust koosneva liikmeskonna seas. Eelnõud toetab ka Eesti Omanike keskliit, kelle volikogu esimees Anto Arukas andis enne eelnõu vastuvõtmist riigikogu esimehele Ene Ergmale üle rohkem kui 8000 inimese toetusallkirjad.

Seadus näeb ette, et alates 1. jaanuarist 2013 kaotatakse Eestis tiheasustatud kohtades kodu maamaks 1500 ruutmeetri ja hajaasustuses kuni kahe hektari ulatuses. Tuleb silmas pidada, et maksust vabastatakse üksnes see elamumaa, millel asub inimese tegelik kodu ehk elamu, mis on rahvastikuregistri andmete järgi maksumaksja elukoht. Seadusemuudatuse tulemusel jääb koduomanikele aastas kätte umbes 17 miljonit eurot.

Koalitsioon on  kokku leppinud, et omavalitsused maksu kaotamise tõttu kannatama ei pea ning nende eelarve tulupuudujääk kaetakse riigieelarvest.

Tihti küsitakse, kas kodualuse maa maksustamise lõpetamine valmistab ette pinnast kinnisvaramaksule, mida mitmed poliitikud Eestis propageerivad? IRLi selge seisukoht on, et kodud peavad olema maksuvabad.

On vana tõde, et Eesti riik algab Eesti kodust ja kui kodus on kõik korras, on see oluliseks eelduseks, et ka riigil läheb hästi.