Riik ei saa olla arvekontor, mis näeb inimestes eeskätt maksumaksjaid.
Riigikogus töötatud esimese kolme kuu jooksul on aset leidnud palju Eesti elu mõjutavaid sündmusi, mille seast tõstaksin esile arutelu maamaksu ümber.
Poliitilist sõnasõda on kodualuse maamaksu ümber olnud palju, mistõttu selgitaksin veel kord, miks see otsus on oluline. Väidan, et Eesti inimesed ei ole praegu endale ostetud kodu täisväärtuslikud peremehed. Miks?
Aga mõelge: pere ostab endale maa, ehitab sinna kodu, niidab muru, istutab puud-põõsad, lilled; hoiab aia ja koduümbruse korras nii suvel kui talvel, kuid ikka tuleb selle eest maksu maksta. Kas see on õiglane? Minu meelest mitte. Riik ei saa olla arvekontor, mis näeb inimestes eeskätt maksumaksjaid. On vana ütlus, et riik on inimeste jaoks, mitte vastupidi, kuid ikka ja jälle tuleb ette olukordi, kus peab hüüdma: „Stopp!
Kui eelmisel aastal tekkis esimest korda võimalus elamumaamaksu soodustusele, mulle kui selleaegsele vallavolikogu esimehele tundus see olevat mõistlik idee. Olime ka varem teinud oma valla elanikele mitmeid soodustusi ja elamumaa maksust vabastamine oli veel üks võimalus Jõgeva valla elanike maksukoormust vähendada. Nii võttiski Jõgeva vallavolikogu eelmise aasta novembrikuu istungil vastu otsuse, mis muutis senist elamumaa maksustamise korda. Alates 1. jaanuarist 2011. vabastati elamumaa maksust kõik Jõgeva valla majaomanikud, kes olid rahvastikuregistri järgi sinna sisse kirjutatud ja tegid vastavasisulise avalduse.
IRLi eestvedamisel laieneb see kord 2013. aastast üle Eesti.
Alates 2013. aastast on inimesed ühest rahalisest koormisest vabad.
Teadupärast on maamaks küll riiklik maks, kuid selle suuruse üle otsustab praegu kohalik omavalitsus. Mul hea meel, et nüüd on Riigikogu otsustanud kodualuse maamaksu ajalukku saata terves Eestis ning alates 2013. aastast on inimesed ühest rahalisest koormisest vabad.
Olen selles osas topelt-rõõmus, et mul on olnud võimalik sellise otsuse poolt hääletada kahel korral: nii Jõgeva vallavolikogu esimehena kui ka nüüd Riigikogu liikmena. Eesti kodud vabastatakse maksust!
Kodualuse maa vabastamine maamaksust on mitmekihiline otsus. See võimaldab koduomanikel raha kokku hoida, lõpetada nende absurdne
karistamine kodu omamise eest ning aitab kaasa jõuka keskklassi laienemisele.
Kuigi kohati on kodualuse maa eest kasseeritav maamaks suhteliselt väike summa, on küsimus põhimõttes: kas me toetame ja soodustame kodu omamist või mitte?
Eestis elab ligemale 90 protsenti inimestest oma kodus. Näiteks Soomes on vastav näitaja 67 protsenti ja Saksamaal kõigest 42 protsenti.
Me oleme koduomanike ühiskond, kus kodu omamine pole mitte jõukate privileeg, vaid rahva loomuomane eluviis.
Kodu soetamine on pere üks tähtsamaid otsuseid ning riigi ülesanne on koduomanikke aidata, mitte neid karistada. See on olnud IRLi seisukoht juba pikemat aega. Parlamendi üle-eelmise koosseisu ajal võeti IRLi algatusel vastu maamaksu seaduse muudatus, millega anti omavalitsustele õigus vabastada maamaksust represseeritud. Paljud vallad ja linnad on seda võimalust ka kasutanud. Parlamendi eelmine koosseis seadustas IRLi ettepanekul omavalitsuste õiguse vabastada koduomanikud maamaksust. Kodualuse maamaksu üleriigiline kaotamine on loogiline jätk varasematele sammudele.
Kodud peavad olema maksuvabad.
Maamaksu kaotamisele avaldas toetust ka Eesti Lasterikaste Perede Liit, kelle avalduses nenditakse, et Eestis on ligemale 12 000 kolme ja enamalapselist perekonda, kelle jaoks on maamaksu kaotamine oluline. Maksumaksjate liit aga rõhutab oma toetusavalduses, et tänapäeva Eestis ei ole inimese kodu juures olev maa ei luksuskaup ega jõukuse näitaja. Kodualuse maamaksu kaotamisele on oma toetust avaldanu korterühistute liit, kes on sellekohase küsitluse teinud ka oma 1400 korteriühistust koosneva liikmeskonna seas. Eelnõud toetab ka Eesti Omanike keskliit, kelle volikogu esimees Anto Arukas andis enne eelnõu vastuvõtmist riigikogu esimehele Ene Ergmale üle rohkem kui 8000 inimese toetusallkirjad.
Seadus näeb ette, et alates 1. jaanuarist 2013 kaotatakse Eestis tiheasustatud kohtades kodu maamaks 1500 ruutmeetri ja hajaasustuses kuni kahe hektari ulatuses. Tuleb silmas pidada, et maksust vabastatakse üksnes see elamumaa, millel asub inimese tegelik kodu ehk elamu, mis on rahvastikuregistri andmete järgi maksumaksja elukoht. Seadusemuudatuse tulemusel jääb koduomanikele aastas kätte umbes 17 miljonit eurot.
Koalitsioon on kokku leppinud, et omavalitsused maksu kaotamise tõttu kannatama ei pea ning nende eelarve tulupuudujääk kaetakse riigieelarvest.
Tihti küsitakse, kas kodualuse maa maksustamise lõpetamine valmistab ette pinnast kinnisvaramaksule, mida mitmed poliitikud Eestis propageerivad? IRLi selge seisukoht on, et kodud peavad olema maksuvabad.
On vana tõde, et Eesti riik algab Eesti kodust ja kui kodus on kõik korras, on see oluliseks eelduseks, et ka riigil läheb hästi.