Lugupeetud juhataja head kolleegid
Järgmise aasta riigieelarve eelnõu I lugemine on jõudnud lõpusirgele. On algamas vilgas arutelu, kas valitsuse poolt üleantud järgmise aasta eelarves on arvestatud kõiki olulisi eluvaldkondi ja nende vajadusi. Meie ees ootavad otsused, millistes eluvaldkondades on järgmisel aastal oodata suuremat edasiminekut ja millistes tuleb seda veel oodata.
On päris mitu punkti, mille üle rõõmu tunda, eriti kui arvestada majanduslikku keskkonda, kus Eesti tuleval aastal viibib. Ainuüksi see, et riigi kulutused järgmisel aastal suurenevad, on Euroopa üldise avalike kulutuste kärpimise taustal positiivne fakt. Tänu vastutustundlikule eelarvepoliitikale saame meie, erinevalt suurest osast muust Euroopast, seda endale reaalselt ka lubada. Teisalt ei ole kulutuste suurendamine eesmärk omaette, vaid tuleb hästi järele mõelda, mida me soovime tehtavate väljaminekutega saavutada.
Mul on siiralt hea meel, et kohalikud omavalitsused võivad järgmisel aastal arvestada investeeringute kasvuga valla- ja linnateedesse
Tegemist on pikemaajalise protsessiga, milles väljendub mitte ainult Riigikogu koalitsiooni, vaid ka opositsiooni tahe.
Leppisime 2011. aastal Riigikogu kõiki fraktsioone hõlmavas omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma ümarlauas kokku, et kütuseaktsiisist tee-ehitusse minevatest summadest tuleb kümnendik eraldada omavalitsustele teede korrashoiuks.
Kui veel eelmisel aastal oli see protsent viis, siis tänavu 6,5 ja vastavalt riigieelarve projektile tõuseb omavalistuste teedele eraldatava raha osakaal järgmisel aastal kümne protsendini. Rahas tähendab see vahendite 60-protsendist tõusu 29,3 miljonile eurole. See võimaldab valdadel suurendada mustkattega sõiduteid ja maakonnakeskustes uuendada auklikke tänavakatteid.
Head riigikoguliikmed, meie ülesanne on, et me tasandaksime ebavõrdsust.
Täna, Riigikogu juhatusele üleantud avalduse eelnõul olevad 63 toetusallkirja näitab, et parteideülene kokkulepe valitseb ka Eesti põllumeeste toetamise asjus, kes on Euroopa Liidu ühtsest põllumajanduspoliitikast tuleneva ebavõrdsuse tõttu sunnitud ka järgmisel aastal läbi ajama oluliselt väiksema toetusrahaga, kui nende konkurendid mujal Euroopas. Jutt käib siseriiklikust otsetoetusest, mida on eelarve eelnõus ette nähtud eraldada 24,3 miljonit eurot ja mis peaks tasandama Euroopa Liidu ebavõrdse toetustepoliitika tagajärgi Eestis.
Me ei tea, millised näevad välja Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika toetused aastal 2014, mil algab uus eelarveperspektiiv. Keegi ei tea, sest seda pole veel otsustatud. Ent vähemalt tuleval aastal, mil riigil on veel võimalik oma põllumehi ebavõrdses konkurentsiolukorras toetada, me ka teeme seda.
Kaalul pole tegelikult ei rohkem ega vähem, kui Eesti kapitalil põhineva põllumajandustootmise eksistents. Pole saladus, et erinevatel põhjustel raskustesse sattunud Eestimaa põllumajandusettevõtted, on meil müüdud välismaalastele, kelle stardipositsioon on tänu nende kodumaal makstavatele toetustele siin parem.
IRL pole välisinvesteeringute vastu, kuid me oleme ka kodumaise kapitali poolt. Oleme selle poolt, et äris, kaasa arvatud põllumajanduses, oleks turuosalistele tagatud võrdsed võimalused. See tähendab, et kui Euroopa Liit ei suuda tagada meie põllumeestele turul võrdseid tingimusi, peame tegema seda ise, kuni saame.
Oluline signaal pensionäridele on, et pensionid kasvavad.
See punkt riigieelarve eelnõus, ei tohiks samuti erinevate erakondade vahel vastuolusid tekitada. Järgmisel aastal aset leidev pensionide tõus on keskmiselt 5 protsenti. See tõus aitab kaasa pensionäridel võidelda viimase aja elukalliduse kasvuga .
Ennustan, et opositsioon hakkab koalitsiooni pensionide tõusu teemal hurjutama, nõudes nende veel suuremat kasvu. Selline retoorika käib poliitilise võitluse juurde. Ent samas teeb see ka kurvaks, sest tegelikult on opositsioonipoliitikuil suurepäraselt teada, milline on majanduslik keskkond, milles me järgmisel aastal elame ja millised on Eesti riigi võimalused.
Head kolleegid!
Tuleb tähele panna, et kuigi praegust valitsust on sarjatud kokkuhoiu ja kärpimise pärast, on tuleva aasta eelarve defitsiidis (0,7 protsenti SKPst) jätkuvalt. Tegelikult elab ka Eesti riik praegu üle oma võimete ja kulutab rohkem, kui maksudena kogub. Mis juhtub siis, kui see praktika kontrolli alt väljub, näeme praegu Kreekas ja Hispaanias, kus valitsus on sunnitud ka pensione kärpima, mida õnneks Eestis pole juhtunud.
Mul on hea meel, et järgmise aasta prioriteediks on ka õpetajate, päästjate, kaitseväelaste, politseinike ja meditsiinitöötajate palgatõus ning riigisektoris suureneb solidaarselt palgafond 4,4%. Oluline on ka, et töötuskindlustuse makse väheneb 3%-le.
Mul on hea meel tõdeda, et uue aasta riigieelarve teeb võimalikuks selle, et järgmise aasta sügisest , koos tasuta kõrghariduse reformi rakendumisega, eraldatakse eelarvest vajaduspõhiste õppetoetuste jaoks täiendavad 3,6 miljon eurot ning usun, et mõne aastaga tõuseb õppetoetuste maht riigieelarvest võrreldes tänavusega kahekordseks. Oluline on teada, et tulevast sügisest saame maksta kolmandikule tudengitest 135 euro suurust toetusraha kuus.
Lisaks sellele jõustub järgmisest aastast vanemapension, suurenevad lastetoetused.
Koduomanikele on aga heaks uudiseks, et tulevast aastast kaob kodualune maamaks, mis jätab koduomanikele kätte täiendavad 13 miljon eurot. Samuti eraldab riik täiendavad 10 miljonit eurot kortermajade soojustamiseks. Ei maksa unustada, et korralikult soojustatud korteris on kokkuhoid küttearvetelt kuni 50%.