Põllumehed ootavad Brüsselis saavutatu teostumist tegelikkuses.

Jõgevamaa põllumehed peavad märkimisväärseks kordaminekuks Euroopa Ülemkogul heakskiidetud eelarvet, kus perioodiks 2014-2020 on Eestile planeeritud põllumajandustoetusi 1,73 miljardit eurot, mis on 500 miljonit eurot enam ajavahemikul 2007-2013 eraldatud toetustest. Tugevam kindlustunne tekib põllumajandustootjatel aga pärast toetusmäärade kinnitamist Euroopa Parlamendis. Ühtlasi oodatakse, millistel tingimustel Eestis toetusi maksma maksma hakatakse ning arvatakse, et vastav kord peaks suur ja väiketootja jaoks võimalikult võrdne olema.
Eskus asuva põllumajandusfirma Õnne Piimakarjatalu Osaühingu juhataja Mati Kivi arvates on väikesel ja tagasihoidlike tootmismahtudega Eesti riigil Euroopa Liidus piisavalt raske oma seisukohti kaitsta ja eesmärke saavutada. “Arvestades seda võib öelda, et meie esindajad tegid Euroopa Ülemkogul tubli töö. Tulemus oli võimalikest parim . Veelgi suurem olnuks ehk kordaminek siis, kui põllumehed ja nende toetajad hakkanuks veelgi varem rauda taguma. Mõistagi on aga põllumajandustootmisele vajalik igasugune abi. 75 protsenti toetustest laekub aga 2020 aastaks. Muretsema paneb, milliseks kujuneb toetuste maksmine 2013 ja 2014 aastal. Olulised on ka toetuse saamise tingimused, mis ajakirjandusele tuginedes muudetakse teisuguseks kui praegu. ”
Kriitika vastuoludele väike-ja suurtootjate vahel
Kivi kritseeris väiketootjate senist eelistamist investeeringutoetuste jagamisel. “Väiketootjatel, näiteks kuni 200-pealise lauda omanikel on investeeringu toetus ühe looma kohta võrreldes suurtootjatega märksa suurem olnud. Sellega on juba ette määratud, et kui suurem tegija soovib majandustegevust arendada , tuleb tal endal leida raha või seda targalt laenata. Suurtootjatele pole siianti antud toetusi põllumajandustehnikasse investeerimisse . Küll aga on vastavat toetust traktorite muretsemiseks saanud väiketootjad, ” märkis ta.
Ka Jõgevamaa piimatootjate edetabeli liidri ( eelmise aasta keskmine piimatoodang 10 600 kg) Torma põllumajandusosaühingu juhataja Ahto Vili on seisukohal, et uute toetusummade jagamisel peaks hoiduma kiilu löömisest väike ja suurtootjate vahel. “Seni on vastuolusid kahjuks olnud. Nii boikoteeris Talupidajate Keskliit aktsioone, mis korraldati selleks, et Baltimaade põllumeestele makstakse toetusi võrdselt teiste Euroopa Liidu riikide omadega.
Ettevaatusest maade suurendamisel
AS Pajusi ABF juhataja Lembit Paal nimetas Euroopa Üldkogul kätte võidetud toetuse suurust positiivseks sõnumiks põllumeestele . “Lähtudes sellest, et toetust hakatakse maksma hektari kohta, on kahtlemata oluline teema sellega kaasnevad mõjud maa turule. Osa maaomanike peavad toetust justkui “tasuks” kinnisvara omamise eest. Ka mõned põllumehed on pidanud esmatähtsaks maade juurde ostmist või rentimist. Nad tegid seda eriti siis kui vilja hinnad kõrged olid. Ei tohi aga unustada, et majandus on tsükliline ja tõusule järgneb kindlasti ka mõõnaperiood. Siis toob aga viljahinna langus kaasa tugevad miinused, musta masenduse ja kergesti ka pankrotid.”
Pajusi valla põllumajandusettevõtja märkis, et ennekõike on põllumeestele toetusi tarvis tulu puudujääkide kompenseerimiseks ning selleks, et toodang oleks tarbjale kätte saadavad võimalikult taskukohase hinnaga.
Põltsamaa lähedal asuva osaühingu Viraito juhataja Toivo Kens leiab, et midagi põhjalikumat võiks uute toetuste kohta arvata siis, kui Euroopa Parlament on need kinnitanud. “Arvan, et võrdseid konkurentsitingimusi tagavate toetuste tarvilikkusele tähelepanu juhtimine kõnekoosoleku ja heinapallide põletamisega oli vajalik ettevõtmine . Üldus hakkas paremini mõistma põllumeeste rahulolematuse tagamaid, saadi paremini aru, et nurisemist ei tingi mitte lihtsalt soov oma rahakotti priskemaks muuta. ”
“Toetused ei olekski tingimata vajalikud, kui põllumees oma toodangu eest õiglast hinda saab. Paraku on aga olukord teissugune, ” märkis Ahto Vili
Toetust ka oma riigilt
Riigikogu maaelu komisjoni aseesimees Aivar Koka sõnul tuleb täna neljapäeval Riigikogus vastuvõtmisele Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise muutmise seadus, mille eesmärk on tagada põllumehele üleminekutoetused 2013 aastal. “See annab ka käesolevaks aastaks võimaluse põllumeestele riigieelarvest täiendavaid otsetoetusi maksta. Lähtudes Euroopa Liidu liitumislepingust võis Eesti riik täiendavaid otsetoetusi maksta aastatel 2004-2012. Eelmisel aastal loodi aga võimalus ülemineku toetuste maksmiseks 2013. aastal, mis kindlustab sujuva ülemineku uuele otsetoetussüsteemile rahastamisperioodil 2014-2020 . Eelnõu vastuvõtmine hoiab ära põllumajandustootjate majandusliku olukorra halvenemise ning konkurentsivõime vähenemise käesoleval aastal. Üleminekutoetused loovad meie põllumeestele võrdsemad tingimused konkureerimisel teiste riikide põllumeestega, ” ütles Kokk ning lisas , et ligi 25 miljoni euro eraldamine riigieelarvest üleminekutoetuste maksmiseks näitab põllumajanduse olulisust Eesti riigi jaoks.
Aivar Koka sõnul on eelnõule oodata poolthääli Riigikogu kõigilt fraktsioonidelt. “Siseriikliku toetuse maksmiseks hakkab PRIA taotlusi vastu võtma märtsikuus. Esimesed taotlused rahuldatakse teadaolevalt juba enne jaanipäeva, ” ütles ta.