Jõgevamaa huvides on Rail Balticu minek läbi Tartu

Rail Baltic tuleb rajada läbi Tartu, sest nii oleks võimalik ühe investeeringuga täita kaks ülesannet – luua Tartu ja Tallinna vahele kiire rongiühendus ning ühtlasi rajada hea raudteeühendus Euroopaga, leiavad majandusgeograaf Hardo Aasmäe, ettevõtja Rein Kilk ja Riigikogu liikmed Peeter Laurson ning Aivar Kokk Vooremaa vestlusringis.

Seoses Rail Balticuga on üleval erinevad vaidlused: millist koridori mööda peaks see Eestis kulgema ja kas raudteed, kui üle-eelmise sajandi leiutist, peaks üldse arendama.
Kilk: Need kes räägivad lendamisest kui väga kiirest liikumisest, unustavad tihtipeale ära selle, kui palju tuleb inimesel tegelikult aega kulutada lennukile pääsemiseks ja ümberistumisteks, et sihtkohta jõuda. Näiteks tuhande kilomeetri kaugusele Poznanisse tuli meil sõudevõistlustele minna kolme lennukiga. See on terve päev õhkutõusmisi ja maandumisi ning lennujaamades konutamist.
Jaapanis on rongiliiklus väga hästi korraldatud ja rongiga on mitmel puhul reisida mugavam, kui lennukiga.
Kokk: Eesti jaoks on Rail Balticu puhul küsimus selles, kas me suudame tulevikus ülal pidada kaht raudteekoridori või oleks mõistlik renoveerida olemasolev, Tallinn-Tapa-Tartu-Valga liin ja muuta see euroopalikuks.
Kilk: Kui Rail Baltic tuleb Tallinn-Pärnu liinile, siis oleks naeruväärne, et Riiga sõiduks tuleks Tartu inimesel esmalt kaks tundi vastassuunas sõita. Eesti peab olema kaetud elementaarse raudteevõrgustikuga.
Aasmäe: Minu hinnangul me lihtsalt ei suuda Eestis kaht raudteekoridori ülal pidada. Jaapanis on muidugi raudteed olemas, aga seal on ka väga palju rahvast ja rahvas on tihedalt koos. Meile käiks kaks koridori üle jõu.
Mulle ei meeldi mõttelaad, millega praegu Rail Balticut tehakse. See meenutab mulle Sotši olümpiamänge – raha ei loeta, loodus laastatakse ja eraomandist sõidetakse üle.
Meil tuleb olemasolevad koridorid korda teha ja teha seda arvestusega, et kui kaugemas tulevikus rahvast juurde tuleb, siis võiks teha raudteed kiiremaks. Teist valikut lihtsalt pole. Me võime ju unistada, et rong sõidab Euroopasse nii Pärnu kui Tartu kaudu, aga see käib meile üle jõua. Meil pole lihtsalt tarbijaid reisijate ega kaubakoguste näol.
Kokk: Kõik Eesti suuremad tõmbekeskused peaksid olema ühendatud kiire rongiühendusega – Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Jõhvi. Riigil ei ole raha, et seda kõike jõuaks korraga teha. Kui seada tööd järjekorda, siis on selge, et Tallinna järel on kõige tähtsam tõmbekeskus Tartu ja Tartust tuleks ka alustada.
Tallinn ja Tartu tuleb omavahel kiire raudteega ühendada, sõltumata teistest trasside valikust. Kas me oleme nüüd küllalt targad ja oskame selleks ära kasutada Rail Balticu ehituseks eraldatavat ELi raha või teeme Rail Baltcu läbi Pärnu ja paneme lisaks 250 miljonit eurot Tartu liini peale?
Väiksematest keskustest hakatakse inimesi kiirrongi peale rööbasbussidega ette vedama, sest kiirrong ei saa Tallinna-Tartu vahel üle kahe-kolme peatuse teha. Praegu on ettevedu hästi korraldatud küll Tallinna ümbruskonnas, aga Tartu ümbruses mitte.
Aasmäe: Me kogu aeg arutame selle raha üle, mis kulub ehituseks, aga me peame arutama ka selle üle, millised on raudtee hilisemad püsikulud. Need tuleb meil hiljem endal maksta. Ideaalne oleks, et need kulud tasub turg, aga praegu ei ole selleks piisavalt ei reisijaid ega kaupa.
Laurson: Kui raudtee ehituse ja kasutamise maksaks kinni turg, siis on tõepoolest ükskõik, kas see kulgeb läbi Pärnu või kust iganes. Täna see nii pole ja riik kannab investeeringust kokkuvõttes ligi poole. Järelikult peaks see teenindama võimalikult palju maksumaksjaid ehk kulgema sealt, kus on rohkem elanikke. Eesti kaks suuremat linna peavad saama ühendatud, see on meie huvi.
Kilk: Kui protsessi juhivad ebapädevad inimesed, siis on selge, et ta ei hakka tööle selliselt, nagu peaks. Puudub veel, et panna piilupart rongijuhiks. Ma ei saa aru, kuidas näiteks Edelaraudtee ajal saadi rongigraafikud paika ja nüüd millegipärast enam ei saa.
Rongiliikluse arendamine on aga positiivne mõte. Kui ei ole raudteed, siis ei sõida rongiga kindlasti mitte ükski inimene. Kui rong ei sõida Tartust Riiga, siis mitte ükski inimene seal ka ei sõida.
Kui hakati laiendama Tallinn-Tartu maanteed, siis hakkasid maantee äärde kerkima ka hooned. Kinnisvara ronib juba Rae valda, Koseni välja. Transporditaristu toob elu endaga kaasa. Jaapanis on raudteejaamade ümber hooned – keegi ei põgene selle juurest minema. Osakas on rongijaam sisuliselt kaubakeskuses.
Seda teemat jätkates, siis kui kiirrong sõidaks Jõgevalt tunniga Tallinna kesklinna, siis inimene teeb oma elamise Jõgeva raudteejaama lähedale. Ta elab seal ja sõidab Tallinna kesklinna sama kaua, kui Meriväljalt või Viimsist.
Kokk: Kõikide peatuste juurde tulebki arendada ja planeerida ka elamu- ja tööstuspiirkonnad.
Aasmäe: See on vääramatu geograafiline seaduspärasus: mida lähemal on mingil vahemaal punkt A punktile B, seda vähem see B ääremaastub ja seda rohkem aitab see pidurdada kinnisvara hindade langust või soosib hindade tõusu. Ehk siis raudtee läbi Tapa, Jõgeva, Tartu tegelikult vähendab ääremaastumist ja aitab säilitada inimeste varade väärtust.
Kilk: See kehtib igasuguse transpordiliigi puhul. Kui on mingisugune ühendus olemas, siis inimesed hakkavad seda kasutama.
Kokk: Seda me räägimegi, et Tartusse pole vaja lennujaama ehitada, vaid peab olema kiire ühendus Tallinna raudteeterminaliga, mis on ühtlasi ka lennuterminal ja trammi- ning bussiterminal. Me oleme ühe asja ära unustanud: räägime kauba- ja reisijavoogudest, aga tegelikult Tallinn on teistpidi saar. Me peaks rääkima Tallinna-Helsingi tunnelist ja teistpidi Peterburi raudtee ühendusest läbi Tapa.
Aasmäe: Kui räägime Tallinna-Helsingi tunnelist, siis sõidaks selles tunnelis, kui see kord ehitatakse, linnalähirong. Siis on lihtne käia tööl Tallinnast Helsingisse ja ka vastupidi. See tunnel oleks rohkem metroo.
Kokk: Suurusjärk, mis selleks kulub on 12 miljardit eurot. Ehituse aeg on umbes 12 aastat ja tööd saab kokku 120 000 inimest, kelle keskmine palk oleks Eesti tänase keskmisega võrreldes tunduvalt suurem.
Mida see annaks meie majandusele? Tuleks küll võtta laenu, aga teiselt poolt elavdaks see majandust nii palju, et majanduskasvuga maksame me ka laenu kinni. Tänu tunnelile tekiks meil Soomega ühendatud anumate efekt – mõlemal pool hakkavad hinnad tasakaalustuma.
Aasmäe: Tegelikult oleks selle tunneli strateegiline eesmärk püüd püsida konkurentsis Stockholmi ja Peterburiga. Tallinn ja Helsingi eraldi võetuna jääksid liiga väikeseks.
Kokk: Raudtee tuleb inimesele tuua nii lähedale kui saab – on see sadamas, kaubanduskeskuses või kui Ülemistel rongilt maha astun, sisenen sealsamas kiirtrammi, mis viib mu kesklinna. Nii on võimalik kogu Eesti elama panna.
Laurson: Selles oleme ühel meelel, et regionaalpoliitiliselt on ainuõige viia Rail Baltic läbi Tartu. Kui see nii ei lähe, siis järgmisena on Tartu ääremaa, terve Lõuna-Eesti on ääremaa.
Arved Breidaks

Majandusklubis

Hardo Aasmäe: Rail Baltic peab kulgema Tartu kaudu

15. veebruar 2014 10:05

Eesti vajab heatasemelist raudteeühendust Euroopaga, mis rahuldaks ka meie regionaalpoliitilisi vajadusi. Sestap tuleb Rail Baltic viia läbi Tartu, leidis majandusgeograaf Hardo Aasmäe reedel Jõgeva- ja Tartumaa majandusklubis.
Aasmäe oli Rail Balticu senise planeerimise suhtes kriitiline, märkides, et Eesti (regionaal)arengu seisukohast väga oluline trassikoridori valik tehti lähtudes uuringust, mille autor ise tunnistab, et seal kasutatud andmed on kontrollimata. „Sisuliselt on AECOMi uuring ühe mehe töö,“ nentis Aasmäe ligemale sajakonna kuulaja ees.
Kuna teemat on riigi poolt käsitletud poolikult, pole Aasmäe sõnul mingit kinnitust väitele, et Pärnu kaudu tuleb Rail Balticu ehitus odavam ja tasuvam kui Tartu kaudu.
„Meil on vaja raudteed, mis rahuldaks meie regionaalpoliitilisi vajadusi,“ jätkas Aasmäe. „Praegusel juhul [läbi Pärnu rajades] rahastame me Kesk- ja Kagu-Eesti mahajätmist, sest me ei suuda kaht suurt raudteed ülal pidada.“
Majandusklubi eestvedaja, Riigikogu liige Aivar Kokk tõdes, et veel pole hilja otsused ümber vaadata. „Kõik saavad aru, et Tartu, millega on lähemalt ja kaugemalt seotud 300 000 inimest, vajab korralikku raudteeühendust nii Tallinna kui Euroopaga,“ ütles Kokk.
Tema sõnul sõltub Tartu konkurentsivõimest Lõuna-, aga märgatavas osas ka Kesk- ja Ida-Eesti maakondade tulevik. Eesti piirkondade ühendamiseks tuleb Koka kinnitusel luua kiire rongiühendus kahe suurema linna vahel ning luua toimiv ettevedu Tartusse. „Tartu ja Tallinna vahemaa peab rongiga olema läbitav 80 minutiga,“ lisas Kokk.

Kiire ühendus vähendab piirkondlikku kihistumist

Jaanuaris käiku läinud uued reisirongid tähistavad sisseelamisraskustele vaatamata olulist kvaliteedihüpet Eesti ühistranspordi arengus. Kindlasti ei jää porgandpunased rongid viimaseks oluliseks investeeringuks, mis selles vallas tehtud.
Eks iga uus asi tahab harjumist ja teisiti pole see ka uute rongidega ega ka uue firmaga, mis reisijatevedu korraldab. Riigi soov on pakkuda inimestele võimalikult heal tasemel ja konkurentsivõimelist ühistransporditeenust ning suur samm selles suunas on uute rongide liiniletulekuga astutud.
See ei tähenda, et reisirongiliikluse arengus oleks lagi saavutatud. Arenenud Euroopa riikide mõistes kvaliteetse ühistranspordini on Eestis minna veel pikk tee. Et seda teed käia, peame teadma, kuhu soovime välja jõuda ja milliseid ühiskonna vajadusi peab ühistransport rahuldama. Samas tuleb aru anda, et meie ressursid on piiratud ja iga investeering vajab tõsist kaalutlemist.
Ühistranspordi kvaliteedi ja sellest tulenevalt ka kasutatavuse määrab suures osas väljumiste sagedus ja vahemaa läbitav kiirus. Nagu teame, on Eesti erinevate piirkondade majanduslik aktiivsus isepalgeline. See on kaasa toonud perifeersete maakondade tühjenemise ja inimeste koondumise Tallinnasse ning selle lähiümbrusse. Samas toob elanike arvu ülemäära kiire suurenemine kasvupiirkondades kaasa omad probleemid – kinnisvara ennatlik kallinemine, suutmatus tagada inimestele eluks vajalik taristu, lasteaia- ja koolikohtade puudus jne.
Kokkuvõttes on Eestimaal palju tühjalt seisvaid eluasemeid, mille järele pole turul nõudlust, samas kui inimesed on töökoha tõttu sunnitud kolima Tallinnasse, kus elatakse tihtipeale halvemates olmetingimustes kui varem.

Raudtee mitu eesmärki
Iga investeeringuga peab looma ka lisaväärtuse. Tallinn-Tartu kiirraudtee ühendaks Eesti kaht suuremat linna. Toimiv ühistransport on oluline osa majanduse vereringest.
Rahvastiku koondumine linnadesse on üleilmne protsess ja donkihotlikult selle vastu võidelda ei ole mõistlik. Küll on aga võimalik läbi avalike investeeringute luua tingimused selleks, et inimesete koondumine toimuks ühe keskuse asemel mitmesse.
Eesti regionaalselt tasakaalustatud arengu tagamiseks on kriitilise tähtsusega Tartu linnapiirkonna areng. Tartu konkurentsivõimest sõltub kogu Lõuna- ja märgatavas osas Kesk- ning Ida-Eesti maakondade tulevik.
Tartu konkurentsivõime tõstmise üheks oluliseks tingimuseks on ühendused muu maailmaga. Elu näitab, et Ülenurme lennujaamast ei saa veel nii pea toimivat õhusilda, mistap tuleb liikuma pääsemiseks kasutada teisi võimalusi.
Üks viis on luua kiire raudteeühendus Tartu ja Tallinna (lennujaama) vahel. Selleks tuleb Ülemistele rajada lennu-, bussi-, trammi- ja rongiliikluse ühine reisiterminal, mis võimaldaks piltlikult öeldes astuda rongist lennujaama või lennukilt perroonile ning jätkata mugavalt reisi.
On vajalik parandada inimeste ja kaupade liikumisvõimalust, st teha need nii majanduslikult, ruumiliselt kui füüsiliselt kättesaadavamaks, kiiremaks ja mugavamaks.

Meil vaja kiireid Eesti-siseseid ühendusi.
Ühendusajad peavad olema reisijate ja kaubaveo jaoks mõistlikud, arvestades tehnoloogilisi võimalusi ja ohutuse piiranguid. Uued rongid, mis võiksid sõita 160km/h, aga sõidavad 100-120 km/h lihtsalt sellepärast, et taristu ei võimalda enamat. Selleks tuleb Tallinna ja Tartu vaheline raudtee tuleb rekonstrueerida 80 minutiga läbitavaks. Samuti tuleb suve hakul, kui saabuvad täiendavad reisirongid, täiustada ka seniseid Tartu-Tallinn reisigraafikuid nii, et jõuaks ikka hommikul kella kaheksaks ja üheksas tööle nii suurlinnadesse kui ka Jõgevale ja Elvasse. Uued kahevaguniga rongid (rööbasbussid) sobiks just hästi Elva-Tartu-Jõgeva liinile, et ka väiksematest peatustest reisijad jõuaksid hommikul tööle ja õhtul koju. Kiire ja kvaliteetne raudteeühendus kahe Eesti suurema linna vahel parandab Tartu ettevõtluskliimat ning vähendab inimeste motivatsiooni kolida Tallinnasse. Head ja mitmekesised ühendused loovad võimaluse käia Tallinnas või Tartus tööl, aga elada maapiirkondades, rebimata katki oma juuri.

Lööme kaks kärbest ühe hoobiga
Rajame Rail Balticu läbi Tartu, mis ühtlasi annab meile Tallinna ja Tartu vahele uue raudteeliini, mis võimaldab vajadusel suurendada nii kauba- kui reisijavedu, teha regionaalpoliitikat jne.
Lisaks Tartule tuleb hinnata, milliste teiste Eesti tõmbekeskustega on veel võimalik sisse seada kiire rongiühendus Tallinnaga. Investeeringud Eesti-siseste raudteeühenduste parandamiseks on vajalikud sõltumata sellest, kas Rail Baltic tuleb ja kui, siis millisesse trassikoridori see paigutatakse. Kahtlemata vajavad nii Tallinn kui Tartu head raudteeühendust Balti pealinnade ja sealt edasi Kesk-Euroopaga, aga Rail Baltic ei lahenda riigi-siseseid puudujääke.
Täpselt nii nagu Tallinn-Tartu maantee laiendamise kõrval tuleb tagada ka teiste linnade omavaheline ühendatus, tuleb sõltumata Rail Balticust tegeleda olemasoleva Eesti raudteevõrgu arendamisega, erinevate liikumisviiside omavaheline ühendamisega ja raudtee- ning maantee-transpordisõlmede väljaehitamisega.
Heal tasemel ühistransport võimaldab Eesti regioonidel areneda ühtlasemas tempos, vähendada ühiskonna kihistumist regionaalses mõõtmes. See aitab tugevdada Eesti regionaalseid keskusi, mis praegu ähvardavad Tallinnasse tühjaks joosta. See aitab tugevdada ka meie riigi pealinna Euroopa konkurentsis.
Mõistagi vajab iga investeering rahastamist. Leian, et Eesti ei peaks kartma riigivõlakirjade emiteerimist oluliste taristuinvesteeringute rahastamiseks, sest see tasub end mitmest vaatepunktist rohkem ära, kui investeeringute tegemata jätmine.

Raudtee peab toetama regionaalarengut. Kiired ühendused loovad võrdsemad tingimused ettevõtluse arenguks üle kogu Eestimaa. See suurendaks majanduskasvu, -riigi maksutulu ja looks uusi töökohti. Sestap on IRL otsustanud, et eeltoodud seisukohad peavad leidma kajastust ka transpordi arengukavas aastateks 2014-2020.

Tartust tuleb kujundada välja reaalselt toimiv konkurent Tallinnale

Detsembrikuu eesseisuse päevakorrapunkt nr 4 Transpordi arengukavast

IRL-i eestseisuse otsus
IRL-i seisukoht on, et

1. Tartust tuleb kujundada välja reaalselt toimiv konkurent Tallinnale. Üheks abinõuks selleks on kiire rongiliiklus Tartu ja Tallinna ja Tartu ja Tallinna lennujaama vahel.

2. Tõmbekeskuste elujõuliseks muutmiseks ja rahvastikuprotsesse silmas pidades tuleb teiste abinõude seas
2.1. Luua tõmbekeskuste ja Tallinna vahel kiire rongiliiklus seal, kus see on võimalik.

2.2. Valmistada ette poliitikad, mis soosivad uusarenduste paiknemist raudteejaamade läheduses.
Eelnevast tulenevalt peame oluliseks:

1. Rekonstrueerida Tallinna-Tartu rongiliiklus selliselt, et vahemaa Tartust Ülemiste rongiterminali oleks võimalik läbida 1 tunni ja 35 minutiga;

2. Rekonstrueerida Tapa-Narva raudtee;

3. Analüüsida Tallinna-Tartu reisirongiliikluse kiiruse 160 km/h tõstmise ning Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi rajamise tasuvust ja finantseerimisvõimaluste avanemisel viia läbi nende projektide ettevalmistustööd;

4. Luua ühtne Ülemiste lennujaama ja raudtee terminal, mis omab ka väga head ühendust Tallinna kesklinnast.

Peame tarvilikuks, et transpordi arengukava aastateks 2014-2020 arvestaks ülaltoodud seisukohtadega.

Aeg on rakendada raudtee Eesti regioonide ja inimeste teenistusse!

 

Arutelu Eesti raudteesüsteemi arengu üle on viimase aasta jooksul keskendunud Eesti ühendamisele Kesk-Euroopa raudteevõrguga. Sama oluline nagu välisühenduste olemasolu on ka raudtee siseriiklik areng, kus Rail Balticuga võrreldavat ühest ja selget prioriteeti praegu pole.

 

 

Seoses Rail Balticuga on õhus veel üsna palju küsimusi. Esiteks pole täpselt selge, millist koridori mööda tulevikus kiirrong sõitma hakkab. Selge pole seegi, kuidas Leedu kavatsused meie eesmärkidega kokku kõlavad ning kas ja kuidas Rail Baltic tulevikus Euroopa raudteevõrguga  sulandub.

Euroopa Komisjon on Rail Balticu rahastamisotsusega andnud meile küll magusa prääniku, kuid näib, et kolme riiki läbiva kiirraudtee sünniks on tarvis teha veel hulk tööd, et Rail Baltic hakkaks ka tegelikult täitma neid ootusi, mis on temale pandud – võimaldaks kiirrongiühendust Balti riikide suurlinnade ja Kesk-Euroopa vahel ning oleks samas konkurentsivõimeline uus kaubatee.

Kui Eesti raudtee välisühenduste prioriteet on Rail Balticu näol selgelt paigas, siis Eesti siseriikliku raudteevõrgustiku arendamisel on tekkinud mitmesuguseid arvamusi ja ootusi, mis vajavad selgeksrääkimist.

Doteerida tuleb arukalt

 

Reisijate vedamine raudteel on ja jääb Eestis riigi poolt doteeritavaks. See tähendab, et riigil tuleb pidevalt esitada küsimus, millistel liinidel ja kui suures ulatuses reisijatevedu tellida, et doteerimine ei muutuks raiskamiseks. Kui suur on ühe või teise otsuse sotsiaalmajanduslik ja regionaalpoliitiline mõju? Kas doteerimisele kulutatud raha tasub end kaudselt ära või on saadav kasu selleks tehtud kulutustega võrreldes ebaproportsionaalselt väike? Ühistranspordi doteerimise peamine argument on võimaldada inimestel ühenduse pidamine keskus(t)ega, et neil oleks võimalik jõuda mõistliku aja- ja rahakuluga nende teenusteni, mille osutamine on otstarbekas üksnes keskustes. Seega on ühistransport oluline regionaalpoliitiline tööriist.

Eestit viib edasi reaalne toimiv konkurents Tallinna ja Tartu vahel

 

Eesti regionaalpoliitika üks võtmeküsimusi on Tallinna ja Tartu, laiemalt Lõuna- ja Põhja-Eesti ajaline lähendamine. Sellest, kui hästi õnnestub meil kaks Eesti olulisemat keskust koos nende tagamaadega omavahel ühendada, sõltub meie riigi suurema osa areng.

Lõuna- ja Kesk-Eesti on piirkonnad, kust kolitakse töökoha tõttu Põhja-Eestisse. Kui aga transpordiühendus oleks kiirem, suureneks tõenäosus, et Tallinna kolimise asemel sõidetakse hommikuse rongiga sinna tööle ja õhtuse rongiga tagasi koju Tartusse, Jõgevale või Elvasse.

Selle eeltingimus on mugava, kiire ja taskukohase hinnaga ühistranspordi olemasolu. Praegu kulub bussil Tallinna ja Tartu vahelise maa läbimiseks 2 ja pool tundi, uuest aastast ekspressrongidel pool tundi vähem. Mõlemal juhul on sõidule kuluv aeg ilmselgelt liiga pikk, et see vahemaa iga päev edasi-tagasi läbida.

 

80 minutiga Tartust Tallinna

 

Bussi sõiduaega ei ole võimalik oluliselt lühendada. Küll on aga võimalik märkimisväärselt lühendada rongi sõiduaega. Rongi  sõiduaeg sõltub  otseselt  piirkiirusest  ja  see  on  põhiline tegur,  mis mõjutab konkureerimisvõimet teiste  transpordiliikidega. Kiirusest sõltub suurel määral rongide sõiduplaani koostamine ja sellest sõltub ka ühe  koosseisu  veootste  arv  ööpäevas.

Praegu on Eesti raudteel rongide piirkiirus 120 km/h, kuid see jääb enamikul teelõikudel saavutamata. Arvestades, et uuest aastast alustavad reisijatevedu uued diiselrongid, on mõistlik arendada ka raudteetaristu sellisele tasemele, et rongid saaksid sõita keskmise kiirusega 160 km/h. Selle tulemusel väheneks rongi sõiduaeg Tallinna ja Tartu vahel 80 minutile.

Laenu võtmist  arengu tarvis ei maksa karta

 

Eesti-sisese raudteeliikluse prioriteet peaks olema kiire raudteetaristu ehitamine Tallinna ja Tartu vahele koos Ülemiste uue transpordikeskuse rajamisega. Sellest saadavat kasu on võimalik mõõta lühiajaliselt aga eelkõige pikemas perspektiivis. Hinnanguliselt maksab teise rööpapaari osaline ehitus  ja kogu infrastruktuuri uuendamine ligi 200-250 miljonit eurot. Võimalikud katteallikad oleksid kas võtta laenu või emiteerida riigi võlakirju. Ma ei pea õigeks üle jõu elamist ja riigi jooksevkulutuste katmist laenuraha abi, kuid ühekordse laenu võtmist kogu riigi arengu jaoks üliolulise projekti tarbeks ei maksa karta. Pealegi suureneks selle investeeringu puhul Eesti väike laenukoormus kõigest ühe protsendipunkti võrra. Lühiajaliselt elavdaks suurinvesteering Eesti majandust ja pikemas vaates aitaks oluliselt tugevdada Lõuna- ja Kesk-Eesti konkurentsivõimet.

Meie ressursid on piiratud, sestap on väga oluline, et me kasutaksime vahendeid otstarbekalt ja ei killustaks end liialt väikeste projektide vahel, mille positiivne mõju on küsitav ja vaevumärgatav.

Uuest aastast teeb rongiliiklus kvaliteedis küll suure hüppe, aga kas sõidugraafikud  arvestavad  ka reisijate soove? Elroni poolt välja kuulutatud sõiduplaan seda küll ei luba! Uue sõiduplaaniga ei jõua hommikul tööle ei Tallinna ega Tartusse.  Kui me kohe algusest peale ei saa paika reisijatele soodsat sõiduplaani, siis on hiljem palju raske inimesi sellega harjutada. Aeg on rakendada raudtee Eesti regioonide ja inimeste teenistusse!

Kohtumine Eesti Raudtee juhatuse liikme-infrastruktuuridirektoriga Arvo Smiltinšiga 06.11.2013.a.

Tänase arutelu teemaks oli Eesti regionaalpoliitika ja selle üks olulisemaid teemasid: kiire ühendus Eestimaa erinevate tõmbekeskustega.

Kui kogu Euroopa tegeleb raudteeinfrastruktuuri arendamisega, siis selles osas oleme me ühed viimased. Sõiduaeg  tänase  infrastruktuuri  seisukorra  ja  piirkiirustega  ei  ole  konkurentsivõimeline. Mida selleks teha, et ühendused erinevate piirkondade vahel oleksid kiiremad ja turvalisemad? Üheks lahendusteeks  on kindlasti kiire reisirongiliiklus.  Kui täna on Eesti raudteel piirkiiruseks 120km/h ja tegelikult enamuses teelõikudes on see tunduvalt madalam, siis tuleks lähiaastatel ehitada ja renoveerida raudteeinfrastruktuur vähemalt piirkiirusele 160km/h. Uuest aastast alustavad Eestimaal sõitmist uued diiselrongid, aga raudtee olukord ei luba vahemaade ajalisele lühendamisele. Usun, et me suudame juba järgmisel aastal alustada eelprojekti ettevalmistamisega, et EL rahade avamisel võime julgelt öelda, et Tartust tulevasse Ülemiste transpordikeskusesse jõuame 80-90 minutiga.

Tallinn-Tartu uue rööpapaari ehituse poolt räägib vaieldamatu fakt, et investeeringu kasusaajateks on Eesti kaks suuremat linna koos tagamaaga, kus elab enamik Eesti inimesi. Seega kui rääkida selle investeeringu mõjust, siis on raske leida mõnda teist taristuprojekti, kus reaalseid kasusaajaid võiks rohkem olla.

Nagu öeldud, ei oleks see pelgalt Tartu ja Tallinna linna projekt, vaid investeeringust lõikaksid kasu ka Lõuna- ja Kesk-Eesti inimesed.

Rongisõit on kõigi võit

 

Euroopa ülemkogul kokku lepitud eelarveraamistik võeti Eestis hästi vastu, sest paljud meile olulised teemad leiavad ELi järgmise seitsme aasta eelarveperioodil toetust.

Tõstaksin teiste planeeritavate investeeringute seast esile Rail Balticu, Baltimaid Kesk-Euroopaga ühendava raudtee ehituse rahastamise. Kuigi viimasel ajal räägitakse palju rahvuslikust lennukompaniist, kui meie olulisest ühenduslülist muu maailmaga, siis heal tasemel raudteeühendus pole sugugi vähetähtsam.

Näiteks hiljuti avaldatud Rootsi ekspordinõukogu Balti ärikliima uuringu järgi nimetasid siin tegutsevad Rootsi ettevõtjad Eesti puhul kõige olulisemaks küsimuseks raudtee edasist arengut. Kahtlemata on Tallinn-Varssavi-Berliin raudteeliikluse avamine ammune soov mitte ainult reisijatele, vaid ka ettevõtjatele, kelle jaoks avaneb sel moel täiesti uus kaubatee.

Keegi ei vaidle vastu, et Eesti välisühenduste arendamine ja mitmekesistamine tuleb kasuks, ent samas pole sugugi vähetähtis, kuidas areneb raudteeliiklus Eesti piirides ning kuidas see harmoneerub Eestist väljuvate raudteeliinidega.

Nõnda nagu meile on ühtaegu tähtsad Eestit läbivad suured maanteed, mis teenindavad rahvusvahelist kaubandust, ei saa ära unustada maakonnasiseste teede korrashoidu. Niisamuti ei lahenda Rail Balticu ehitamine Eesti-siseseid transpordi kitsaskohti. Rajades raudtee välisühendusi, ei saa jätta siseriiklikku võrgustikku unarusse, vaid see peab käima ajaga kaasas ning moodustama välisühendustega loogilise terviku.

Rääkides riigisisesest (ühis)transpordist ja raudtee rollist selles, tuleb paraku tõdeda, et raudtee osakaal on võrreldes maanteetranspordiga jäänud tagasihoidlikuks. Selle tulemuseks on üha suurenev liiklustihedus maanteedel, mis ühtlasi kätkeb endas suuremaid riske sattuda õnnetustesse.

Raudtee ei toeta regionaalarengut

Teisalt on riigisiseste raudteeühenduste nõrkus kiirendanud Eesti regionaalset kihistumist, sest enamikul juhtudel on lõunaeestlastel olnud otstarbekam kolida Tallinnasse, kui käia seal tööl ja elada oma kodus edasi. Praegu kestab rongisõit Tartust Tallinna kaks ja veerand tundi, mis on ilmselgelt liiga palju. Pigem vaatab inimene endale pealinna eluaseme, kui veedab igal tööpäeval neli ja pool tundi rongis.

Olukord muutuks paremaks, kui meil õnnestuks Eesti kaht suuremat linna ajaliselt lähendada. Elu Eestis muutuks tunduvalt tasakaalustatumaks, kui Tartust oleks võimalik tunniga Tallinna jõuda ja vastupidi. Sellisel juhul ei oleks Tallinnas töötavatel lõunaeestlastel ilmtingimata vaja pealinnas kinnisvara soetada või seda üürida, sest rongiga hommikul tööle ja õhtul koju sõita oleks tunduvalt mugavam ja odavam, kui üürida korterit.

Praeguse taristu baasil ei ole mitmel põhjusel võimalik Tallinna ja Tartu vahel kiirrongi sõitma panna. See tähendab, et meie eesmärk peaks olema uue raudteekoridori rajamine kahe linna vahele.

Nagu öeldud, võimaldaks kiirem raudteeühendus inimestel elada edasi Lõuna-Eestis ja töötada Tallinnas. Tartu parem ja kiirem ühendus Tallinnaga leevendab ka lõunaeestlaste ühendusprobleeme muu maailmaga. Kui praegu tehakse ponnistusi, et meelitada lennufirmasid Ülenurmel maanduma, siis kiire raudteeühenduse puhul saavad inimesed mugavalt Tallinna, et istuda seal kas lennukile või Rail Balticu käivitumise korral Berliini rongile.

Raudteeliikluse arenguga kaasneb autostumise kasvu pidurdumine või isegi vähenemine, mis võimaldab hoida inimeste tervist ja elusid. Võimalik, et Tallinn-Tartu neljarealist maanteed ei olegi sellisel juhul vaja välja ehitada.

Seega on Tartu ja Tallinna vahele uue rööpapaari mahapanek igas mõttes oluline ja tulevikku suunatud investeering, mis leiab kindlasti laialdast kasutamist. Võib muidugi kritiseerida, et tegemist on mahuka investeeringuga ja Eestis on palju teisi taristuprojekte, mis oma järjekorda ootavad.

Tallinn-Tartu uue rööpapaari ehituse poolt räägib vaieldamatu fakt, et investeeringu kasusaajateks on Eesti kaks suuremat linna koos tagamaaga, kus elab enamik Eesti inimesi. Seega kui rääkida selle investeeringu mõjust, siis on raske leida mõnda teist taristuprojekti, kus reaalseid kasusaajaid võiks rohkem olla.

Nagu öeldud, ei oleks see pelgalt Tartu ja Tallinna linna projekt, vaid investeeringust lõikaksid kasu ka Lõuna- ja Kesk-Eesti inimesed.