Aivar Kokk- ettevõtjana poliitikas

  Olen järginud elus kindlat põhimõtet, et kes teeb, see ka jõuab. Ettevõtjana olen püüdnud tuua poliitikasse pikemat visiooni, et me ei kardaks teha suuri otsuseid, millest sõltub nii meie kui järeltulevate põlvede heaolu. Sündisin 15. aprillil 1960 Jõgeval, lapsepõlve ja kooliaja veetsin Luual ja Palamusel. 1983. aastal lõpetasin tollase TPI ehitusinsener-tehnoloogina. Olen abielus, kolme tütre isa. Pean end eelkõige ettevõtjaks. Alates 1991. aastast olen asutanud kuus ettevõtet, mis kõik tegutsevad edukalt tänini ning annavad paljudele tööd. Nendeks on AS Cobra Grupp, AS Cobra Kaubandus, AS Kesk-Eesti Ärikeskus, AS Pamako Betoon, AS Seitung ja OÜ Panther Teemaja. Alates 1989. aastast olen löönud aktiivselt kaasa Jõgeva vallavolikogu töös. Aastatel 2004-2009 töötasin Jõgeva maavanemana ning 2011. aastal valiti mind Riigikogu XII koosseisu. Parlamendis olen seisnud maapiirkondade edenemise eest, olles ühtaegu maaelu komisjoni aseesimees ning kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma esimees. 2015.aastal valiti mind Riigikogu XIII koosseisu, olles ühtaegu sotsiaalkomisjoni esimees ning kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma esimees. 2016. aasta detsembris valiti mind majanduskomisjoni esimeheks ja 2017. aasta veebruarist olen lisaks veel riigireformi probleemkomisjoni liige ning 2017.a. juunis valiti minda maaelukomisjoni esimeheks. Erakondlikus plaanis olen Isamaa ja Res Publica liidu volikogu ja eestseisuse liige ning juhin IRLi Jõgevamaa piirkonna juhatust. Olen tegev Jõgevamaa Äriklubi presidendina, Eesti Uisuliidu juhatuses ning olin kuni 2016.a. detsembrini Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogus. Kohaliku elu arengu võtmeteemaks on hea taristu ja ühenduste olemasolu. Jõgeva maavanemana käisin välja idee soetada uued rongid, mis 2014. aastal reisijate vedu ka alustasid. Samuti vedasin ideed rajada Peipsi äärde sadamad, mis aitaksid kaasa Peipsiäärsete piirkondade arengule. Tänaseks on Mustvees, Kallastel (slip), Tartus ja Räpinas ka valminud. Riigikogus seisin selle eest, et riik toetaks kergteede ehitamist, mida on nüüd neli aastat siseministeeriumi poolt ka tehtud. Samuti võitlesin edukalt selle nimel, et riik suurendaks eraldisi kohalike teede hooldamiseks ja ehitamiseks. Olen Jõgeva- ja Tartumaa majandusklubi algataja ja vedaja,kus käib koos ligi 100 aktiivset ettevõtjat ja omavalitsusjuhti. Koos toetajate ja sõpradega olen alates 2005. aastast korraldanud maakondlikke konverentse.  Viimased aastad on need toimud Vooremaa nime all. Pean enesestmõistetavaks tegelemist heategevusega, et seeläbi panustada ühiskonna sidususse. Aastaid olen korraldanud erinevaid heategevusüritusi ja -kontserte. Kuulun Siimusti lastekodu „Metsatareke“ hoolekogusse. 2004. aastal algatasin Kesk-Eesti messi heategevusoksjonil raha kogumise Siimusti lastekodu „Metsatareke“ uue hoone ehitamiseks. Annetajate, omavalitsuste ja riigi ühise ettevõtmisena sai hoone valmis ja kannab Andrus Veerpalu auks nime Andrus. Läbi kahe kümnendi olen korraldanud heategevuskontserte, mis said alguse Palamuse kirikus ning on muutunud ilusaks traditsiooniks, mis on jõudnud mitmesse Jõgevamaa kirikusse. Eraldi märgiksin ära Painkülas toimunud tehasekontserdi ning Põltsamaa, Laiuse ja Maarja.Magdaleena  kirikutes toimunud  heategevuslikke kontserte. Viimastel aastatel olen vedanud uut projekti, mille nimeks Oma Mehe kohvik. Kohviku abil kogutud raha on kasutatud Alatskivi keskkooli, Raja küla Kikita ja Raja vanausuliste koguduste, Siimusti lastekodu, Põltsamaa puuetega laste päevahoiu tegevuse ja lasteaia puuetega laste rühma toetamiseks ning oreli paigaldamiseks Mustvee luteri kirikusse.2017.aastal kogume raha 100 õunapuu kinkimiseks Jõgevamaa lastekodudele, -aedadele ja peredele. Tervisespordi harrastajana olen pannud õla alla mitme sportliku rahvaürituse sünnile, nagu Kalevipoja uisumaraton, Kalevipoja rulluisumaraton, JC Jõgeva kevadjooks ning Kalevipoja kala- ja veefestival. On meeldiv, et need üritused on leidnud üleriigilist tunnustust. Jõgevamaale on minu algatusel rajatud 33 rannavolle väljakut, 13 korvpalliplatsi ja kümme mini-arena tüüpi spordiväljakut. Olen toetanud suusarajamasinate soetamist Kuremaa tervisekeskusele ja Kuningamäe terviseradadele ning jäärajamasina soetamist Jõgevamaale. Vooremaa konverentsil algatasin uue heategevusfondi „Aitame Vooremaa sportlased taliolümpiale“. Kultuuri, hariduse ja spordielu toetamiseks kutsusin Eesti Rahvuskultuuri fondi juures ellu Vaike Lappi fondi. Algatasin ka Kasepääle Peipsi rannikule laululava ehitamise ning olin koos paljude Jõgevamaa kultuuriinimestega Peipsiäärsete maakondade laulupeo korraldaja. Alates 2005. aastast olen tegelenud ka raamatute kirjastamisega ning andnud välja publikatsioonid „Presidendi võrkpallitreener“, „Hans Küüts – visandid minu elust“, „Põllumehed Kalevipoja tegude maalt“, „Maakonna ja omavalitsuste juhid Kalevipoja tegude maalt“, „Sporditegijad Kalevipoja tegude maalt“, „Kultuuritegijad Kalevipoja tegude maalt“ ja „Haridustöötajad Kalevipoja tegude maalt“. Samuti on minu osalusel välja antud raamatud „Kalevipoja kodupaiga aabits“, „Tervislik toit lastele“, neli Jõgeva maakonna aastaraamatut ja maakonna esindusraamatu „Jõgevamaa – Kuninglik väärikus, Kalevipoja jõud“. Olen loonud ka ligi 30 lauluviisi, mida sõpradega ansamblis „Laisad poisid“ esitame.

Autasud: Jõgeva valla Aasta tegija 2004, ajalehe Maaleht  „Aasta tera“ 2006, Poola Vabariigi Kuldne teeneterist 2006, Jõgeva linna aumärk 2007, Mustvee linna aukodanik  2007,  Päästeteenistuse kuldrist 2007, Jõgevamaa Kuldrist 2015,

Huvialad:Spordi- , kultuuri- ja heategevusürituste ning konverentside korraldamine, tervisesport, muusika, aiandus,  kokkamine