Omavalitsuste ühinemine muutub lihtsamaks

Riigikogus läbis esimese lugemise eelnõu, mis soodustab ja lihtsustab kohalikel omavalitsustel vabatahtlikku ühinemist.
Riigikogu maaelukomisjoni aseesimehe Aivar Koka (IRL) sõnul on olemasolevad seadused jäänud ajale jalgu, mistõttu on täna tagumine aeg nende uuendamiseks. „On selge, et ühinemisprotsessi vastu on paljudel omavalitsustel huvi olemas ja riik peab omalt poolt tegema maksimumi, et ühinemisi oleks võimalik läbi viia võimalikult lihtsalt,“ ütles Kokk.
„Probleem on selles, et täna kehtiva korra järgi on kohalikel omavalitsustel seadusega ette nähtud ühinemispiirkonnad. Sellega on ülevalt poolt sisuliselt ette antud, millised omavalitused peaksid omavahel liitumisläbirääkimisi pidama. Tegelik elu on aga teine. Ühinejatele suuremate valikuvõimaluste tagamiseks ühinemisi piiravad ühinemispiirkonnad kaovad. Tingimuseks jääb vaid see, et üldjuhul tuleb ühineda naabriga,“ rääkis Kokk.
„Samuti suureneb eelnõuga ühinemistoetuste maksmise ulatus. Täna kehtiva korra alusel saavad ühinenud omavalitsused riigilt 40 eurot toetust iga elaniku pealt. Juhul kui aga kaks juba ühinenud omavalutsust ühinevad omakorda kolmandaga, siis täna kehtiva korra alusel neile toetust ei makstaks,“ ütles Kokk.
„Et ka juba varem ühinemise läbi teinud omavalitsustele oleks võimalik maksta ühinemistoetust, tunnistatakse senised piirangud ühinemistoetuste maksmisel kehtetuks ja toetust makstakse ka siis, kui omavalitsused on ka varem ühinemise läbi teinud,“ selgitas Kokk.
Lisaks eelpool nimetatule võimaldab eelnõu riigieelarvest doteerida ühinenud omavalitsuste bussiliine, mis siiani on võimalik üksnes juhul, kui bussiliinid kulgevad läbi mitme omavalitsuse.