Riigieelarve eelnõu jõudmine Riigikogu menetlusse tähistab vilka arutelu algust selle üle, millises eluvaldkonnas on järgmisel aastal oodata suuremat edasiminekut ja kus tuleb seda veel oodata. Teisiti pole see ka nüüd, mil valitsus on aasta tähtsaima eelnõu parlamenti toonud.
On päris mitu punkti, mille üle rõõmu tunda, eriti kui arvestada majanduslikku keskkonda kus Eesti tuleval aastal viibib. Ainuüksi see, et riigi kulutused järgmisel aastal suurenevad, on Euroopa üldise avalike kulutuste kärpimise taustal positiivne fakt. Teisalt ei ole kulutuste suurendamine eesmärk omaette, vaid tuleb hästi järele mõelda, mida me soovime tehtavate väljaminekutega saavutada.
Omavalitsused võivad järgmisel aastal arvestada investeeringute kasvuga valla- ja linnateedesse
Tegemist on pikemaajalise protsessiga, milles väljendub mitte ainult Riigikogu koalitsiooni, vaid ka opositsiooni tahe.
Eelmisel aastal otsustasime Riigikogu omavalitsuste – ja regionaalpoliitika toetusrühma ümarlaual , et laekuvast kütuseaktsiisist peab kohalikele omavalitsustele eraldatav raha tõusma 10 protsenti peale. Kui eelmisel aastal eraldati riigile laekuvast kütuseaktsiisist kohalikele omavalitsustele teede korrashoiuks 5 protsendi, siis tänavu tõusis see 6,5 protsendini ning vastavalt eelarvekõnelustel kokkulepitule tõuseb see tulevast aastast 10 protsendini. Rahaliselt tähendab see seda, et kohalike teede hoiuks on 2013.a riigieelarves kavandatud 29,3 mln eurot. Teedele kavandatud vahendid kasvavad seega 60% ning raha lisandub ca 11,1 mln euro võrra.
Mul on hea meel, et sellega täidame omavalitsustele eelmisel aastal antud lubaduse tõsta kohalike teede korrashoiuks eraldatavat raha.
Kuigi kohaliku teevõrgu vajadus investeeringute järele on kahtlemata palju suurem, on tegemist märkimisväärse kasvuga, mis võimaldab näiteks valdadel suurendada mustkattega sõiduteid ja maakonnakeskustes uuendada auklikke tänavakatteid.
Ebavõrdsus vajab tasandamist
Usun, et parteideülene kokkulepe valitseb ka Eesti põllumeeste toetamise asjus, kes on ka järgmisel aastal sunnitud läbi ajama oluliselt väiksema toetusrahaga, kui nende konkurendid mujal Euroopas. Jutt käib siseriiklikust otsetoetusest, mida on eelarve eelnõus ette nähtud eraldada 24,3 miljonit eurot ja mis peaks tasandama Euroopa Liidu ebavõrdse toetustepoliitika tagajärgi Eestis.
Me ei tea, millised näevad välja Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika toetused aastal 2014, mil algab uus eelarveperspektiiv. Keegi ei tea, sest seda pole veel otsustatud. Ent vähemalt tuleval aastal, mil riigil on veel võimalik oma põllumehi ebavõrdses konkurentsiolukorras toetada, tuleb meil seda ka teha.
Kaalul pole tegelikult ei rohkem ega vähem, kui Eesti kapitalil põhineva põllumajandustootmise eksistents. Pole saladus, et erinevatel põhjustel raskustesse sattunud Eesti talud ja farmid, on meil müüdud välismaalastele, kelle stardipositsioon on tänu nende kodumaal makstavatele toetustele siin parem.
IRL pole välisinvesteeringute vastu, kuid me oleme ka kodumaise kapitali poolt. Oleme selle poolt, et äris, kaasa arvatud põllumajanduses, oleks turuosalistele tagatud võrdsed võimalused. See tähendab, et kui Euroopa Liit ei suuda tagada meie põllumeestele turul võrdseid tingimusi, peame tegema seda ise, kuni saame.
Tõenäoliselt valitseb selles küsimuses parteide vahel konsensus, sest kui me suutsime siseriiklikke otsetoetusi maksta kõige hullematel kriisiaastatel, mil eelarve vähenes, siis näiks imelik, kui me seda nüüd, mil eelarve kasvab, ei tahaks enam teha.
Pensionid kasvavad
Kolmas punkt riigieelarve eelnõus, mis samuti erinevate erakondade vahel vastuolusid ei tohiks tekitada, on järgmisel aastal aset leidev pensionide keskmiselt viieprotsendine tõus. Mõistagi on seda võrreldes viimase aja elukalliduse kasvuga vähe, kuid seda on siiski rohkem kui mitte midagi.
Ennustan, et opositsioon hakkab koalitsiooni pensionide tõusu teemal hurjutama, nõudes nende veel suuremat kasvu. Selline retoorika käib poliitilise võitluse juurde. Ent samas teeb see ka kurvaks, sest tegelikult on opositsioonipoliitikuil suurepäraselt teada, milline on majanduslik keskkond, milles me järgmisel aastal elame ja millised on Eesti riigi võimalused.
Tuleb tähele panna, et kuigi praegust valitsust on sarjatud kokkuhoiu ja kärpimise pärast, on tuleva aasta eelarve defitsiidis (0,7 protsenti SKPst). Jätkuvalt. Tegelikult elab ka Eesti riik praegu üle oma võimete ja kulutab rohkem, kui maksudena kogub. Mis juhtub siis, kui see praktika kontrolli alt väljub, näeme praegu Kreekas ja Hispaanias, kus valitsus on sunnitud ka pensione kärpima, mida Eestis pole juhtunud.
Järgmise aasta prioriteediks on kindlasti ka õpetajate, päästjate, kaitseväelaste, politseinike ja meditsiinitöötajate palgatõus. Riigisektoris suureneb solidaarselt palgafond 4,4% ja töötuskindlustuse makse väheneb 3%-le.
IRL täidab oma valimislubadused!
Uuel õppeaastal minnakse üle tasuta eestikeelsele kõrgharidusele
Keegi ei tohi Eestis jääda ilma heast kõrgharidusest vaid põhjusel, et selle omandamiseks puudus perel raha. Reformi tulemusel lisandub kõrgkoolidesse 3500 täiendavat tasuta õppekohta, mis tagab tasuta õppe kõigile täiskoormusel õppivatele tudengitele. Kõigile, kes võtavad õppimist tõsiselt. Sealjuures suureneb kõrghariduse riigipoolne rahastamine enam kui veerandi võrra ning tudengitele mõeldud sotsiaaltoetused kahekordistuvad.
Järgmise aasta sügisest , koos tasuta kõrghariduse reformiga, eraldatakse vajaduspõhiste õppetoetuste jaoks 17 mln eurot. Käesoleval aastal on see summa 8,8 mln eurot. Seega kasvab igakuine õppetoetus 55,93 eurolt 135 euroni.
Järgmisest aastast jõustub vanemapension, millega väärtustame laste kasvatamist läbi pensionilisa maksmise ja kaob kogu Eestis kodualune maamaks.
Alates 2013. aastast on inimesed ühest rahalisest koormisest vabad. Kodualuse maa vabastamine maamaksust on mitmekihiline otsus. See võimaldab koduomanikel raha kokku hoida, lõpetada nende absurdne karistamine kodu omamise eest ning aitab kaasa jõuka keskklassi laienemisele. Koduomanikele jääb täiendavalt aastas ca 13 mln kätte. Maamaksu kaotamise tõttu vähenev maksutulu kompenseeritakse KOV-idele riigieelarvest.
Tuliste eelarvevaidluste ajal tuleb meeles pidada lihtsat tõsiasja, talupojatarkust, kui soovite: sotsiaalkulutuste suurenemise aluseks on riigi võime hoida eelarve tasakaalus. Kui on raha, siis saab seda ka kulutada. Ainult nii on võimalik järk-järgult suurendada meie heaolu.