Üks minu valimislubadustest on jälle täidetud-Lasteaiaõpetajatele väärikas palk!

Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuseks on aastatel 2017-2021 riigieelarves kavandatud 61 miljonit eurot Toetust saavad omavalitsused, kes on tõstnud lasteaiaõpetaja palga alammäära alates 1. septembrist vähemalt 840 eurole ehk 80 protsendini üldhariduskooli õpetaja palga alammäärast, 2018. aastast vähemalt 85 protsendini ja 2019. aastast 90 protsendini ning magistrikraadiga või -tasemel õpetajatel 100 protsendini. Omavalitsused peavad vastava otsuse tegema hiljemalt 20. augustiks.
MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16
„Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele
määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise
tingimused ja kord” muutmine

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 48 lõike 4 alusel.

Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruses nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord ” tehakse järgmised muudatused:

1) määrust täiendatakse §-ga 11 järgmises sõnastuses:
㤠11. Huvihariduse ja huvitegevuse toetus
(1) Huvihariduse ja huvitegevuse toetusest jaotatakse 50% huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse tagamise eesmärgil ning 50% mitmekesisuse tagamise eesmärgil kooskõlas noorsootöö seaduse § 151 lõigetega 1–3.

(2) Huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse tagamiseks ette nähtud vahendid jaotatakse järgmiselt:
1) 80% lähtuvalt toimetulekuraskustes peredes elavate 7–19-aastaste noorte arvust;
2) 10% lähtuvalt 7–19-aastaste noorte koguarvust;
3) 10% lähtuvalt 7–19-aastaste puudega noorte arvust.

(3) Huvihariduse ja huvitegevuse mitmekesisuse tagamiseks ette nähtud vahendid jaotatakse järgmiselt:
1) 90% lähtuvalt 7–19-aastaste noorte arvust;
2) 10% lähtuvalt 7–19-aastaste puudega noorte arvust.

(4) Lõigete 2 ja 3 alusel arvutatud tulemus jagatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekust näitava näitajaga, mis saadakse tulumaksu, määratud maamaksu ja tasandusfondi laekumisega elaniku kohta suhestamisel riigi keskmisesse näitajasse.

(5) Lõike 3 alusel arvutatud tulemus korrutatakse piirkondlikku kättesaadavust iseloomustava näitajaga. Piirkondlikku kättesaadavust iseloomustav näitaja leitakse asustusüksuste koefitsientide kaalutud keskmisena. Asustusüksuse koefitsient on kuni viiekümne 7–19-aastaste noorte koguarvu korral 5 ning see väheneb iga täiendava noorega 0,01112 võrra, kusjuures negatiivne tulemus loetakse võrdseks nulliga.

(6) Toetuse jaotamisel võetakse aluseks arvnäitajad järgmistest allikatest:
1) toimetulekuraskustes peredes elavate 7–19-aastaste noorte arv toetuse andmise aastale eelneval eelarveaastal toimetulekutoetust ja vajaduspõhist peretoetust saanud peredes Sotsiaalministeeriumi andmetel;
2) 7–19-aastaste noorte arv toetuse andmise aasta alguse seisuga rahvastikuregistri andmetel;
3) 7–19-aastaste puudega noorte arv, kelle kohta on Sotsiaalkindlustusamet teinud puude raskusastme tuvastamise otsuse hiljemalt toetuse andmise aastale eelneva aasta 1. novembriks;
4) tulumaks ja määratud maamaks toetuse andmise aastale eelneval eelarveaastal Maksu- ja Tolliameti andmetel;
5) tasandusfond toetuse andmise aastale eelneval eelarveaastal Rahandusministeeriumi andmetel;
6) elanike arv eelneva eelarveaasta alguse seisuga rahvastikuregistri andmetel.

(7) Kohaliku omavalitsuse üksus peab toetuse kasutamisel lähtuma noorsootöö seaduse § 151 lõikes 4 toodud tingimustest ning:
1) toetuse andmise eesmärgist suurendada süsteemselt ja juhendatult korraldatud huvihariduses ja huvitegevuses osalevate noorte arvu osalemist takistavate kitsaskohtade lahendamisega, võttes seejuures esmajoones arvesse 7–19-aastaste noortega perede sotsiaal-majanduslikku olukorda, lasterikaste perede olukorda, nende noorte füüsilisi või psüühilisi erivajadusi ning regionaalsest paiknemisest tingitud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavust;
2) lähtuma noorte vajadustest;
3) tagama süsteemse ja juhendatud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse vähemalt kultuuri, spordi ning loodus-täppisteaduste ja tehnoloogia valdkondades;
4) tagama munitsipaal- ja eraõiguslike huvihariduse ning huvitegevuse pakkujate tegevuste sisust lähtuva võrdse kohtlemise.

(8) Kohaliku omavalitsuse üksus võib saadud toetust kasutada, kui tal on kehtiv noorsootöö seaduse § 152 lõikes 1 nimetatud kava.“;

2) määrust täiendatakse §-ga 12 järgmises sõnastuses:
„§ 12. Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus
(1) Koolieelsete lasteasutuste õpetajate (edaspidi lasteaiaõpetaja) tööjõukulude toetust (edaspidi toetus) antakse kohaliku omavalitsuse üksustele vastavalt lõikele 2 lasteaiaõpetaja töötasu alammäära suurendamisega kaasnevate lisakulude osaliseks katmiseks (edaspidi tasandustoetus) ning ülejäänud vahendid jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt vastavalt valla või linna territooriumil elavate munitsipaal- ja eralasteaedades käivate eelkooliealiste laste arvule. Eelkooliealiste laste arv saadakse Eesti Hariduse Infosüsteemist (edaspidi EHIS) toetuse andmise aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga.

(2) Tasandustoetuseks arvestatakse 2017. aastal 85% ja 2018. aastal 67% arvestuslikust lisakulu vajadusest koos tööjõukuludega kaasnevate maksude ja sotsiaalkindlustusmaksega. Arvestusliku lisakulu vajadus 2017. aasta septembrist detsembrini ja 2018. aastal leitakse, korrutades lõike 3 kohaselt vastavaks perioodiks nõutud alammäära ja kohaliku omavalitsuse üksuse 2017. aasta 1. aprilli seisuga kehtinud kõrgharidusega lasteaiaõpetaja töötasu alammäära vahe munitsipaallasteaedade lasteaiaõpetajate ametikohtade arvuga eelneva aasta 10. novembri seisuga EHIS-e andmetel. 2019. aastast alates hinnatakse tasandustoetus võrdseks 2018. aasta kohta arvutatud tasandustoetusega. Tasandustoetuse arvutamisel võetakse arvesse, et ühinemise tulemusena ei saaks ühinevad kohaliku omavalitsuse üksused kokku vähem toetust võrreldes olukorraga, kus nad ei oleks ühinenud.

(3) Kohaliku omavalitsuse üksusele antakse toetust juhul, kui tema vastaval aastal kehtiv lasteaiaõpetaja töötasu alammäär on:
1) 2017. aasta 1. septembrist vähemalt 840 eurot;
2) 2018. aasta 1. jaanuarist vähemalt 85% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast toetuse saamise aastal;
3) 2019. aasta 1. jaanuarist vähemalt 90% ning magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega lasteaiaõpetajal vähemalt 100% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast toetuse saamise aastal.

(4) Kohaliku omavalitsuse üksus võib toetust kasutada lasteaiaõpetajate ja tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks.

(5) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab andmed lasteaiaõpetajate kinnitatud töötasu alammäära kohta Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt toetuse andmise aasta 30. jaanuariks.“;

3) paragrahvi 71 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Kompensatsiooni makstakse kohaliku omavalitsuse üksusele juhul, kui see on vastaval aastal vähemalt 500 eurot.“;

4) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab andmed lasteaiaõpetajate kinnitatud töötasu alammäära kohta Haridus- ja Teadusministeeriumile 2017. aastal hiljemalt 20. augustiks.“.

Jüri Ratas
Peaminister

Toomas Tõniste
Rahandusminister

Jaak Aab
Riigihalduse minister

Heiki Loot
Riigisekretär