Kaalul pole ainult kahe kooli saatus

Põltsamaa linn on viimase poole aasta jooksul teinud kaks olulist otsust Põltsamaa piirkonna ja kogu Jõgeva maakonna jaoks. Üks neist on hea ja teine kahjuks halb.
Alustame positiivsest. Kuigi Põltsamaa linn jäi omal ajal kõrvale riigigümnaasiumi loomisest, tekkis nüüd võimalus see viga parandada. Jutt käib viimastel kuudel käima lükatud Põltsamaa Ühisgümnaasiumi gümnaasiumiosa ja Põltsamaa Ametikooli ühendamisest.
Tegemist on väga hea algatusega Põltsamaa linna poolt! Kahe kooli ühendamisel tekiks uus kool, millist teist Eestis ei leidugi. Tegemist oleks riigikooliga, mis pakuks õpilastele nii gümnaasiumi hariduse omandamist riiklike õppekavade alusel ning lisaks ka võimalust omandada kutseharidus.
Väga heal tasemel Soome haridussüsteemis, mille paremaid lahendusi on nii Jõgeva maakonnas kui Eestis tervikuna püütud üle võtta, on sellised koolid väga populaarsed. Akadeemilise gümnaasiumi ja kutsekooli sidumine mitmekesistab õpilastele pakutavat programmi ning vähendab võimalust, et haridusredelil keskastmele pidama jäänud noorel tuleb siseneda tööturule ilma igasuguste oskusteta, nagu see Eestis praegu pahatihti juhtub.
Pole ju saladus, et tööturul kipuvad hätta jääma just need Eesti noored, kel on taskus üksnes gümnaasiumi lõputunnistus, millega ei kaasne ühtki reaalset erialalist oskust. Paraku on need noored langetanud põhikooli järel vale otsuse ning kindla kutse omandamise asemel, pikendanud lapsepõlve, veetnud kolm aastat gümnaasiumis, kust aga ülikooli astumiseks pole paraku n-ö pead jätkunud.

Uus kool andnuks kindluse tuleviku ees
Sestap on väga oluline, et Eestis jätkuks häid ametikoole, kus tublidel noortel inimestel on võimalik omandada nii elukutse kui ka keskharidus. See annab elluastujale võimaluse suunduda pärast ametikooli erialasele tööle või siis proovida edasi kõrgkooli, olgu selleks rakenduslik või akadeemiline kõrgkool.
Põltsamaal oleks tekkinud just selline kool. Õpilasel olnuks valida, kas keskenduda ameti omandamisele, rõhuda enam akadeemilisele poolele, et minna edasi ülikooli või miksida kaht poolt endale sobivas vahekorras.
Uus kool oleks andnud ka kindluse, et Põltsamaal jätkub nii gümnaasiumihariduse kui ka kutseõppe pakkumine ning õpilased ei pea pärast põhikooli lõppu kodukandist ja tegelikult ka kodumaakonnast lahkuma. Koolis oleks ka marakratist õppuril, kellel kutset omandades pea lahti läheb, võimalus minna soovi korral kooli piires üle kutsekeskhariduse õppelt gümnaasiumi haridust omandama. Samuti oleks võimalus peale kutsekeskhariduse omandamist soovi korral õppida lisa-aastal juurde gümnaasiumi üldaineid ja suunduda edasi õppima kõrgharidust.
Paraku otsustas Põltsamaa volikogu sellele plaanile ootamatult kriipsu peale tõmmata. Ükspuha, mis olid volikogu otsuse motiivid, see otsus ei olnud Põltsamaa inimeste, linna, piirkonna ega kogu Jõgeva maakonna huvides. Kelle huvides see on, võime üksnes aimata.
Otsus tuli külma duššina kõigile partneritele – nii ametikooli, Haridus- ja Teadusministeeriumi kui ka Põltsamaa valla esindajatel jäi üle teha imestusest vaid suured silmad. Kahe kooli ühendamiseks loodud komisjon käis koos vaid kahel korral. Istungitel ei vihjatud poole sõnagagi võimalusele, et kogu ettevõtmine võidakse viimasel hetkel allavett lasta. Idee algataja ei jõudnud kordagi komisjoni istungile!
Vastupidi – komisjoni viimaselt istungilt mindi laiali kavaga panna järgmisel korral detailselt kirja kõik ühendamisega seotud plussid ja miinused, et nendega edasi töötada. Seejärel olnuks volikogul võimalik langetada faktidel ja ekspertide hinnangule põhinev otsus.
Paraku selgus, et komisjon tegi tühja tööd ja ei saanud seda isegi lõpetada, sest kuskil tagatoas tehti otsuseid hoopis mingitel teistel kaalutlustel ja hoopis kellegi teiste huvides. Igal juhul mitte Põltsamaa noorte ja ettevõtjate huvides.

Kaalul on Põltsamaa tulevik
Et Kesk-Eestisse üldse ametikool jääks ja sinna investeeringud tuleks, ei ole tulnud võitluseta.
Tänaseks on ametikoolile ehitatud uus praktikahoone ja katlamaja, rekonstrueeritud küttetrassid. Hange on välja kuulutamisel õpilaskodu ja peahoone rekonstrueerimiseks. Haridus- ja teadusministeerium on heauskselt broneerinud Põltsamaa uue kooli vajalike investeeringuteks 6,1 miljonit eurot Euroopa struktuurifondide vahendeid lisaks ligi 1 miljon eurot veel ka riigieelarvelisi vahendeid abikõlbuliku käibemaksu tarbeks. Kokku oleks Põltsamaa Ametikooli võimalik teha investeeringuid summas 7,1 miljonit eurot.
Kui linnavolikogu otsust ei muuda, jääb see investeering tulemata, millega otsustatakse ära nii Põltsamaa hariduselu, linna kui ka piirkonna saatus.
Praegusel kujul jätkates hääbuvad nii Põltsamaa ametikool kui ka ühisgümnaasiumi gümnaasiumiaste. Ametikoolita jäävad Põltsamaale tulemata uued ettevõtted, sest ükski investor ei soovi paigutada raha piirkonda, kus pole piisavalt koolitatud tööjõudu, kus pole võimalik töötajaid suunata täiend- ja ümberõppele. Põltsamaa piirkonna noori hakatakse koolitama Tartus, Viljandis, Paides ja sinna koonduvad ka töökohad, mis võinuks tekkida Põltsamaale.

Põltsamaa linnavolikogu liikmed peaksid korraks järele mõtlema, mis siis ikkagi on nende jaoks oluline ja ilmselt on praegu see koht, kus ka valija võiks oma saadikul nööbist kinni võtta ja küsida, mis toimub.
Oluline on rõhutada, et uues koolis ei oleks õppekvaliteet langenud, sest gümnaasiumiosa oleks jäänud ikkagi gümnaasiumiosaks ja need lapsed, kes vahest ei peaks olema akadeemilises gümnaasiumis, oleks seal kõrval õppinud ametit. Ühinemise tulemusel oleks kool muutunud tugevamaks. Sama oluline on see, et Põltsamaa linn, vald ja Pajusi vald oleksid saanud investeeringud ja alles jääksid töökohad ning teiselt poolt oleks omavalitsused vabanenud vajadusest maksta praegusele gümnaasiumiastmele peale. Loomata töökohtade ja hääbuva kutsehariduse taustal jääb kohalikel omavalitsustel saamata ka tulud üksikisiku tulumaksust. Seda raha saaks kasutada millegi muu valdkonna toetamiseks ja investeeringuteks. Riik oleks täielikult võtnud investeeringu ja ülalpidamiskohustuse endale ning omavalitsustel poleks pealemaksmist olnud sentigi. Arvestades Põltsamaa linna laenukoormust ja põhikoolihoone renoveerimise vajadust, on see väga oluline fakt. Volinikud ei peaks keskenduma antud olukorras pisi-probleemidele nagu kooli nimele ja emotsioonidele, vaid tegema otsuseid piirkonna arenguid laiemalt silmas pidades.

Kuigi kaheteistkümnes tund on juba käes, on siiski veel pisut aega, et volikogu jõuaks oma vea parandada ja kahe kooli ühinemisprotsess saaks jätkuda.