Aeg on rakendada raudtee Eesti regioonide ja inimeste teenistusse!

 

Arutelu Eesti raudteesüsteemi arengu üle on viimase aasta jooksul keskendunud Eesti ühendamisele Kesk-Euroopa raudteevõrguga. Sama oluline nagu välisühenduste olemasolu on ka raudtee siseriiklik areng, kus Rail Balticuga võrreldavat ühest ja selget prioriteeti praegu pole.

 

 

Seoses Rail Balticuga on õhus veel üsna palju küsimusi. Esiteks pole täpselt selge, millist koridori mööda tulevikus kiirrong sõitma hakkab. Selge pole seegi, kuidas Leedu kavatsused meie eesmärkidega kokku kõlavad ning kas ja kuidas Rail Baltic tulevikus Euroopa raudteevõrguga  sulandub.

Euroopa Komisjon on Rail Balticu rahastamisotsusega andnud meile küll magusa prääniku, kuid näib, et kolme riiki läbiva kiirraudtee sünniks on tarvis teha veel hulk tööd, et Rail Baltic hakkaks ka tegelikult täitma neid ootusi, mis on temale pandud – võimaldaks kiirrongiühendust Balti riikide suurlinnade ja Kesk-Euroopa vahel ning oleks samas konkurentsivõimeline uus kaubatee.

Kui Eesti raudtee välisühenduste prioriteet on Rail Balticu näol selgelt paigas, siis Eesti siseriikliku raudteevõrgustiku arendamisel on tekkinud mitmesuguseid arvamusi ja ootusi, mis vajavad selgeksrääkimist.

Doteerida tuleb arukalt

 

Reisijate vedamine raudteel on ja jääb Eestis riigi poolt doteeritavaks. See tähendab, et riigil tuleb pidevalt esitada küsimus, millistel liinidel ja kui suures ulatuses reisijatevedu tellida, et doteerimine ei muutuks raiskamiseks. Kui suur on ühe või teise otsuse sotsiaalmajanduslik ja regionaalpoliitiline mõju? Kas doteerimisele kulutatud raha tasub end kaudselt ära või on saadav kasu selleks tehtud kulutustega võrreldes ebaproportsionaalselt väike? Ühistranspordi doteerimise peamine argument on võimaldada inimestel ühenduse pidamine keskus(t)ega, et neil oleks võimalik jõuda mõistliku aja- ja rahakuluga nende teenusteni, mille osutamine on otstarbekas üksnes keskustes. Seega on ühistransport oluline regionaalpoliitiline tööriist.

Eestit viib edasi reaalne toimiv konkurents Tallinna ja Tartu vahel

 

Eesti regionaalpoliitika üks võtmeküsimusi on Tallinna ja Tartu, laiemalt Lõuna- ja Põhja-Eesti ajaline lähendamine. Sellest, kui hästi õnnestub meil kaks Eesti olulisemat keskust koos nende tagamaadega omavahel ühendada, sõltub meie riigi suurema osa areng.

Lõuna- ja Kesk-Eesti on piirkonnad, kust kolitakse töökoha tõttu Põhja-Eestisse. Kui aga transpordiühendus oleks kiirem, suureneks tõenäosus, et Tallinna kolimise asemel sõidetakse hommikuse rongiga sinna tööle ja õhtuse rongiga tagasi koju Tartusse, Jõgevale või Elvasse.

Selle eeltingimus on mugava, kiire ja taskukohase hinnaga ühistranspordi olemasolu. Praegu kulub bussil Tallinna ja Tartu vahelise maa läbimiseks 2 ja pool tundi, uuest aastast ekspressrongidel pool tundi vähem. Mõlemal juhul on sõidule kuluv aeg ilmselgelt liiga pikk, et see vahemaa iga päev edasi-tagasi läbida.

 

80 minutiga Tartust Tallinna

 

Bussi sõiduaega ei ole võimalik oluliselt lühendada. Küll on aga võimalik märkimisväärselt lühendada rongi sõiduaega. Rongi  sõiduaeg sõltub  otseselt  piirkiirusest  ja  see  on  põhiline tegur,  mis mõjutab konkureerimisvõimet teiste  transpordiliikidega. Kiirusest sõltub suurel määral rongide sõiduplaani koostamine ja sellest sõltub ka ühe  koosseisu  veootste  arv  ööpäevas.

Praegu on Eesti raudteel rongide piirkiirus 120 km/h, kuid see jääb enamikul teelõikudel saavutamata. Arvestades, et uuest aastast alustavad reisijatevedu uued diiselrongid, on mõistlik arendada ka raudteetaristu sellisele tasemele, et rongid saaksid sõita keskmise kiirusega 160 km/h. Selle tulemusel väheneks rongi sõiduaeg Tallinna ja Tartu vahel 80 minutile.

Laenu võtmist  arengu tarvis ei maksa karta

 

Eesti-sisese raudteeliikluse prioriteet peaks olema kiire raudteetaristu ehitamine Tallinna ja Tartu vahele koos Ülemiste uue transpordikeskuse rajamisega. Sellest saadavat kasu on võimalik mõõta lühiajaliselt aga eelkõige pikemas perspektiivis. Hinnanguliselt maksab teise rööpapaari osaline ehitus  ja kogu infrastruktuuri uuendamine ligi 200-250 miljonit eurot. Võimalikud katteallikad oleksid kas võtta laenu või emiteerida riigi võlakirju. Ma ei pea õigeks üle jõu elamist ja riigi jooksevkulutuste katmist laenuraha abi, kuid ühekordse laenu võtmist kogu riigi arengu jaoks üliolulise projekti tarbeks ei maksa karta. Pealegi suureneks selle investeeringu puhul Eesti väike laenukoormus kõigest ühe protsendipunkti võrra. Lühiajaliselt elavdaks suurinvesteering Eesti majandust ja pikemas vaates aitaks oluliselt tugevdada Lõuna- ja Kesk-Eesti konkurentsivõimet.

Meie ressursid on piiratud, sestap on väga oluline, et me kasutaksime vahendeid otstarbekalt ja ei killustaks end liialt väikeste projektide vahel, mille positiivne mõju on küsitav ja vaevumärgatav.

Uuest aastast teeb rongiliiklus kvaliteedis küll suure hüppe, aga kas sõidugraafikud  arvestavad  ka reisijate soove? Elroni poolt välja kuulutatud sõiduplaan seda küll ei luba! Uue sõiduplaaniga ei jõua hommikul tööle ei Tallinna ega Tartusse.  Kui me kohe algusest peale ei saa paika reisijatele soodsat sõiduplaani, siis on hiljem palju raske inimesi sellega harjutada. Aeg on rakendada raudtee Eesti regioonide ja inimeste teenistusse!