Lähiajal hakkab Riigikogu arutama seaduse eelnõud, mis toob pensioniseaduse muudatuse ‒ lõpuks saab õiglus võidule, et iga täiskohaga töötatud aasta eest saab vähemalt ühe pensioniaasta koefitsiendi, sest riigi ülesanne on anda inimestele kindlustunne olla vanaduspõlves vaesuse eest kaitstud.
Pensionisüsteem peab tagama piisava sissetuleku ka siis, kui palk on olnud väike ehk madalapalgaliste vaesusrisk ei tohi pensionieas võimenduda.
Peamised muudatusettepanekud:
o Pension muutub 2021. aastast paindlikumaks: inimesed saavad valida endale ise sobivaima aja pensionile minekuks, võtta pensioni välja osaliselt või oma pensioni maksmist soovi korral peatada ilma, et nad kokkuvõttes rahaliselt kaotaksid.
o 2027. aastast on pensioniiga seotud keskmise oodatava elueaga. Nii on pensionisüsteem kooskõlas demograafiliste arengutega ja rahvaarvu vähenedes on võimalik maksta praegusega samaväärseid pensione.
o 2021. aastast muutub riikliku vanaduspensioni valem – pensionivalemi muutmisega hakkame töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel koguma edaspidi nn staažiosa, mis sõltub töötatud aastatest. Täielik üleminek staažiosale toimub plaanide järgi 2037. aastast. Enne seda on kavas üleminekuperiood, mille käigus kogutakse pool kindlustusosa ja pool staažiosa. Senised kindlustusosakud jäävad inimesel alles, neid ümber ei teisendata. Seos palga suurusega säilib II ja III samba kaudu.
o Aastatel 1970-1982 sündinutele avatakse uuesti II sambaga liitumise võimalus.
o NB! Tänaste pensionikogujate puhul arvestatakse teenitud palka pensionivalemis ka edaspidi. Plaanitud muutused pensionivalemis puudutavad üksnes kindlustusosakute kogumist edaspidi. Seetõttu jääb suurema osa praeguste pensionikogujate I samba pension sõltuma palgast, sest palgast sõltuvaid juba kogutud kindlustusosakuid (sh aastatel 2021-2037 kogutud nn üleminekuperioodi osakuid) arvestatakse pensionivalemis ka edaspidi.
• Prognooside järgi oleks 2040. aastaks pensioniiga 66 aastat ja 3 kuud.
• Töötajate ja pensionäride suhte prognoos näitab, et kui viimasel 20 aastal on olnud keskmiselt üle kahe töötaja ühe vanaduspensionäri kohta, siis 2060. aastaks jõuab see alla 1,3, arvestades ka pensioniea tõusu kuni 2026. aastani.
• Praegu saaks 40-aastase staažiga täiskohaga, kuid miinimumpalga saaja pensioni, mis on 29% keskmisest palgast ja 2050. aastal saaks ta kahe samba peale kokku pensioniks 21% keskmisest palgast. Reformiga saaks see inimene ka 2050. aastal 29% keskmisest palgast.
• 40-aastase staažiga täiskohaga ja keskmise palgaga inimene saaks praegu pensioni 34% keskmisest palgast. Ilma reformita oleks ta pension 2050. aastal 36% keskmisest palgast, aga reformi tulemusel 41% keskmisest palgast.
• Kahekordset keskmist palka teeniva inimese pension oleks praegu 41% keskmisest palgast. 2050.aastal ja ilma reformita oleks tema pension 59% ja koos reformiga 62% keskmisest palgast.