Kohalikud omavalitsused on olnud riigi partneriks nii majanduselu hoogustamisel kui ka poliitiliste suundumuste kujundamisel ja eesmärkide elluviimisel.
Sageli unustame, millises olukorras oli meie riik taasiseseisvumise algaastatel. Paljude asjadega tuli alustada nullist, samas tuli võtta üle ettevõtetelt ja majanditelt elamufond ja taristud: teed, katlamajad, sooja-, vee- ja kanalisatsioonitrassid, rääkimata lasteaedadest, koolidest, kultuurimajadest, spordihoonetest jne.
Kas meil oleks täna kaasaegseid koolimaju, lasteaedu, spordihooneid, kultuurikeskusi või külamaju, kui meil ei oleks omavalitsusi? Vaevalt küll. Teinekord kuuled jutte, et mis nad seal vallamajas ikka teevad, joovad kohvi ja lobisevad vaid. Aga kui küsid, kes teil talvel tee lahti lükkab, kas teie lastel on olemas koht lasteaias või koolis, siis tekib pikk paus ja siis ehk mõistetakse, kui vajalik on üks kohalik omavalitsus.
Kõige selle juures ei saa unustada sotsiaal- ja noorsootööd, kultuuri- ja spordielu toetamist või uute taristute rajamist ning vanade renoveerimist. Läbi aastate on omavalitsustel olnud vaja tegeleda tuhande ja ühe asjaga.
Eelmise sajandi üheksakümnendatel külastasime Rootsi omavalitsusi, et näha, kuidas töötavad sealsed noortekeskused. Pärast seda alustasime ka Jõgeva vallas nende rajamist, olles Eestis esimesed, kes igas suuremas asulas noortele sellise kokkusaamiskoha võimaldasid.
Meenuvad selle sajandi algusaastad, kui minu juurde tuli talve eel kirikuõpetaja ja teatas murega, et kogudus on pikemat aega elektri eest võlgu ja nüüd on see kirikust ja pastoraadihoonest välja lülitatud. Panime ettevõtjatega rahad kokku ja tasusime arve. Et sellist olukorda rohkem ei tekiks, hakkasime kogudust valla eelarvest toetama ning algatasime heategevuskontsertide traditsiooni, mis kestab tänaseni.
Sageli on kohalikud omavalitsused teenäitajateks riigile.
Jõgeva vallas alustati näiteks juba eelmise sajandi lõpuaastail tasuta koolitoidu võimaldamist kõigile alg- ja põhikooliõpilastele, 2011. aastast vabastasime vallaelanikud kodualuse maa maksust. Täna on tasuta koolitoit ja kodualuste maade maksuvabastus kogu riigis.
Kui me soovime näha riigi arengut igas Eestimaa nurgas, peame andma kohalikele omavalitsustele veel rohkem otsustusõigust, laiendama nende funktsioone ja tagama selleks ka rahalised vahendid.
Kindlasti on maakondade tasakaalustatud arengul olnud kohalike omavalitsuste kõrval oluline roll ka maavalitsustel. Maavanemad olid maakonnaüleste projektide veduriteks. Koos maavalitsuse töötajatega tõid tihti just maavanemad maakonda riigipoolseid investeeringuid ja lõid samas eraettevõtjatele soodsaid tingimusi oma firmade arendamiseks. Mäletan, kuidas Põltsamaa ettevõtted Felix ja E-Piim soovisid gaasitrassi ehitamist Põltsamaale. Tänu eraettevõtjate ja riigi koostööle see trass ka valmis ning täna on Põltsamaal üks alternatiiv nii soojamajanduses kui ka juustootmises juures.
Maapiirkondade arendamisel on oluline roll taristutel ja kiiretel transpordiühendustel. Ka nendes arengutes oli maavalitsustel märkimisväärne osa. Toon oma kogemustest näiteks teede renoveerimise, et ühendada Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee Lõuna-Eesti tõmbekeskuse Tartuga. Jõgeva maavalitsuse initsiatiivil algatati uute reisirongide ostmine, mis on loonud kiire ja mugava transpordiühenduse Eestimaa eri piirkondade vahel.
Sageli olid just maavalitsuste töötajad suurte spordi- ja kultuuriürituste algatajad ja eestvedajad.
Minu maavanemana töötamise ajast meenuvad mitmed uued algatused: Kalevipoja uisumaraton Peipsi järve jääl, Kalevipoja rulluisumaraton, Kalevipoja kala- ja veefestival ning Peipsi-äärsete maakondade laulu- ja tantsupidu Peipsi kaldal. Algatasime koos mitmeid spordiprojekte, näiteks rannavõrkpalli väljakute rajamine, korvpallilaudade paigaldamine ja multifunktsionaalsete mini-arenade ehitamine mitmele poole üle maakonna.
Samas märkasime enda ümber ka abi vajavaid lapsi. Ühise meeskonnana käivitasime Siimusti lastekodule Metsatareke peremaja Andrus ehitamise. Juba kümme aastat saavad paljud lapsed seal turvaliselt elada, on armastatud ja hoitud.
Kui praegu tagasi mõtlen, mida oleksin teinud maavanemana teisiti, siis arvan, et kiidaksin ja tunnustaksin jõgevamaalasi rohkem. Jah, 2005. aastast alustasime tunnustusega Jõgevamaa Aasta Tegu ning 2006. aastast Jõgevamaa Vapimärgi, Kuldristi ja Hõberisti väljaandmist ning tänuhommikusöökide ja tänuürituste korraldamist tublidele, töökatele ning teenekatele jõgevamaalastele. Seda on aga ilmselgelt vähe, pidades silmas, et kiitust ja tunnustust väärib iga tubli kodanik.
Kõigi nende ja paljude teiste projektide ühine elluviimine liitis omavalitsuste ja maavalitsuse töötajad, ettevõtjad, haridus-, sotsiaal- ja tervishoiutöötajad, spordi- ning kultuurivaldkonna eestvedajad tugevaks, tegusaks ja sõbralikuks meeskonnaks.
Tänan teid kõiki, sest ilma teieta ei oleks kohalikud omavalitsused ja meie riik nii jõudsalt arenenud.
Suur tänu meeldiva koostöö eest ka Eesti Maaomavalitsuste Liidule, Eesti Linnade Liidule ja MTÜle POLIS. Selle töö üheks tulemiks ongi käesolev raamat, mis on meiepoolne tänuavaldus kõigile omavalitsuste ja maavalitsuste juhtidele, kes töötanud südame ja hingega Eestimaa arengu heaks.