Valitsus kiitis läinud nädalal heaks transpordi arengukava aastani 2035. Eile ilmus ka lugu, kuidas Taavi Aas kehtestab kliimaeesmärkide täitmiseks uued reeglid: maksta tuleb saastamise ja teede kasutamise eest (EPL 15.06)
Aastaid kehtis Eestis teadmine, et riigieelarvesse laekuvatest aktsiisidest suunatakse teede renoveerimisse ja investeeringutesse 70 protsenti. Seega kehtis meil aastaid põhimõte, mille kohaselt aktsiis oli sihtotstarbeline maks, millega toetati infrastruktuuri hooldamist ja rajamist.
Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide koalitsiooni ajal sellest põhimõttest loobuti ning selle tulemusi näeme tänaseni – teede hooldamiseks eraldatavad summad ei ole piisavad. Ka Reformierakonna ja Keskerakonna poolt heaks kiidetud teehoiukavas on investeeringutega teedesse koonerdatud.
Maksurahu on koalitsiooni jaoks algusest peale sõnakõlks
Plaanitakse tõsta maamaksu, loobuda eluaseme laenude intresside maksutagastustest peredele, 2022. aasta kevadel tõstetakse peaaegu kõiki aktsiise alates elektrist ja lõpetades diisliaktsiisiga. See on tänase koalitsiooni reaalsus ning nüüd koostatakse pikaajalisi plaane veel täiendavate maksude kehtestamiseks.
Sellega luuakse ebakindlus sadades tuhandetes Eesti inimestes ja ettevõtetes. Igasugune ebakindlus maksupoliitika osas kahjustab aga Eesti majanduskeskkonda ja loob eeldused piirikaubanduseks.
Oleme seda näinud nii alkoholiaktsiisi puhul, mille järsku tõstmist nõudsid sotsiaaldemokraadid, kuid oleme näinud seda ka diisliaktsiisi puhul. Eelmise koalitsiooni poolt alandatud diislikütuse aktsiisimäär on olnud tõsine edulugu.
Veofirmade kuludest ligi pool on seotud diislikütuse soetamisega ning aktsiisimäära alandamine lõpetas naaberriikides tankimise.
Sellest annavad tunnustust ka diislikütuse jaemüügi numbrid, mis olid 2021 esimeses kvartalis 19 protsenti suuremad kui aasta varem ning ka väliskaubandusstatistika, mille kohaselt teenis Eesti 2021. aasta I kvartalis
