Riigikohtu otsus, millega sai lõpliku kinnituse kogumispensioni reform, pani mind esmalt möödunule tagasi vaatama. Debatt kogumispensioni vabatahtlikuks muutmise üle algas ajakirjanduses juba kolm aastat tagasi ja see kogus jõudu riigikogu valimiste eel ning kulmineerus reformi menetlemisega parlamendis.
Olles selle protsessiga algusest peale seotud, oman põhjalikumat sissevaadet kui seda võimaldab käsitleda meediaruum. Maailmavaatel põhinevate ulatuslike poliitiliste algatustega kaasneb sageli oht uppuda arutelude käigus peenhäälestusse ja kaotada silmist ideaal, mille nimel poliitikat tehakse.
Raha kuulub inimestele
Poliitiline ideoloogia ja inimese reaalne praktiline probleem võivad seadusloomes olla teineteisest väga kaugel. Pensionireformis taandusid need kaks aga üllatuslikult ühele lihtsale küsimusele: kas inimestel on õigus ise enda raha üle otsustada?
Olin riigikogus kogumispensioni reformi seaduse menetleja ja augustis osalesin riigikogu rahanduskomisjoni esimehena riigikohtu üldkolleegiumi avalikul istungil, kus arutati president Kersti Kaljulaidi vastuväiteid koalitsiooni algatatud pensionireformile. Minu sõnum sellel istungil oli lihtne: teise pensionifondi kogutud raha kuulub inimestele endile ning nad väärivad õigust selle üle ise otsustada.
Isamaa on reformi elluviimisel lähtunud parempoolse maailmavaateline põhialusest, mis seisneb eraomandi puutumatuses ja vabas eneseteostuses.
Sama kategoorilist maailmavaatelist vastust „inimene ei tohi oma raha üle ise otsustada“ poliitilise debati käigus ei kõlanudki. Mõistagi oleks selline avaldus olnud reformivastastele poliitiline enesetapp. Siiski tähendas reformi pidurdamine just seda vasakpoolset põhimõtet.
Järgmisest aastast oled sina oma raha peremees!
Pensionireformiga kaasnev valikuvabadus ja võimalused ootavad meid ees juba uuest aastast. Kui üldjoontes on kõigil ligi 760 000 inimesel aega enda valikud läbi mõelda siis tuhanded tänased pensionärid peavad enda valikud langetama juba kevadel.
Teise samba vabatahtlikuks muutmisega lahendasime ühe juba aastaid meie pensionisüsteemi vaevanud probleemi. Viimased paar aastat kestnud pensionireformi arutelu juures ei tõtanud isegi reformi suurimad kriitikud kaitsma pensionikindlustuslepingute paindumatut korraldust. Kui seni kehtinud süsteemi puhul olid tuhanded pensionärid sunnitud sõlmima pensionikindlustuslepingut siis 2021. aastast saab iga pensionär ise otsustada, kas eelistada vanaduspõlves fondipensionit, kindlustuslepingut või raha ühe korraga välja võtmist.
Selleks, et enda kehtiv pensionileping kindlustusseltsiga lõpetada tuleb aga otsustada juba kevadel. Lepingu lõpetamist võimaldatakse ainult neile pensionäridele, kes esitavad avalduse kindlustusandjale hiljemalt 2021. aasta 31. märtsiks. Sel juhul lõppeb leping 31. augustiks ning pensionärile makstakse raha välja hiljemalt 30. septembril. Need pensionärid, kes avaldust märtsi lõpuks ei esita peavad jätkama tänase kindlustuslepinguga.
Kogu pensionisüsteemi puudutava arutelu juures on palju rõhutatud ennekõike paindlikkuse ja valikuvabaduse loomist täna tööealistele inimesele, kuid lisaks sellele muutavad paremaks ja inimesekesksemaks ka pensionieelikute võimalused.
Näiteks muutub märkimisväärselt pensionide maksustamine. Kui praegu tuleb pensionilt maksta tulumaksu 20% siis alates 1. jaanuarist ei ole eluaegne pension üldse maksustatud ning raha ühekordsel väljavõtmisel tuleb maksta tulumaksu 10%. Seega – kui just pensioniikka jõudnud inimene valik pika pensioniplaani (kas eluaegse pensioni või oodatava elueaga tähtajalise pensioni) siis väljavõetavalt rahalt tulumaksu tasuda ei tule. Lisaks on alates uuest aastast võimalik vanaduspensionile minna juba kuni viis aastat enne pensioniiga.
Tänases ebaselges majanduslikus olukorras ja koroonaviiruse levikust tingitud kriisis on palju teadmatust ja ebakindlust. See mõjutab ka meie pensionifonde. Seetõttu soovitan kõigil inimestel põhjalikult enda otsused läbi kaaluda. Kiiremad otsused tuleb langetada ennekõike neil pensionäridel, kes on sõlminud pensionikindlustuslepingu. See otsus võib olla tänase süsteemiga jätkamine või ka kindlustuslepingu lõpetamine. Kõigil teistel inimestel on aga olemas aeg ja võimalus, et kaaluda läbi võimalikud alternatiivid ja valikuvõimalused. Pensionireformi ellu viies ei kutsunud Isamaa kordagi inimesi üles enda raha vastutustundetult ära kulutama. Me kutsusime inimesi üles ise mõtlema ja kaaluma erinevaid alternatiive enda vanaduspõlve kindlustamiseks. See ongi pensionireformi suurim võlu – meil kõigil tekib võimalus enda raha üle ise otsustada.
Oluline on, et me väärtustame laste kasvatamist ja vähendame eakate vaesust ning tõstame nende toimetulekut ja heaolu.
Käesoleva aasta 1. aprillist tõusis keskmine vanaduspension 45 eurot kuus, millest pensioni baasosa tõusis 7 eurot. Järgmise aasta 1. aprillist suurendatakse riikliku I samba pensioni baasosa täiendavalt 16 euro võrra . Aga palju olulisem on, et samal ajal suurendatakse pensionilisa laste kasvatamise eest ühelt aastahindelt 1,5 aastahindeni. Pensionide baasosa tõstmine puudutab ligi 320 000 inimest. Sotsiaalkindlustusamet andmetel sai 2019. aastal vanemapensioni (pensionilisa laste eest) ligikaudu 203 300 pensionäri 428 600 lapse eest, seega keskmiselt on ühel vanemapensioni saajal 2,11 last. Samuti suureneb rahvapensioni määr 30 euro võrra ja see puudutab mõnevõrra enam kui 3000 inimest.
Isamaa täidab oma lubadused
Kogumispensioni muutumine vabatahtlikuks on selle kümnendi suurim reform, mille eesmärk on anda inimestele vabadus ja õigus enda raha üle ise otsustada. II pensionisamba vabatahtlikuks muutmisega lahendame tänase süsteemi mitmed probleemid ja kõigil inimestel tekivad võrdsed õigused ise otsustada, kuidas oma kogutud raha kasutada ning oma pensionipõlve kindlustada. Isiklik vastutus koos eraomandi puutumatuse ja vaba eneseteostusega loovad paremapoolse majanduspoliitika põhialuse. Mul on hea meel, et seda põhimõtet on toetanud nii meie koalitsioonipartnerid kui ka riigikohus.
Kui nüüd teha korra tagasivaade Isamaa erakonna valimislubadustesse kolmel viimasel riigikogu perioodil, siis selgub, et lubaduste täitmine on Isamaa jaoks reegel, mitte erand.
Viimase kümnendi Isamaa erakonna eduloo osaks on kodu aluse maa vabastamine maamaksust (2012), emapension (vanemapension) (2013), tasuta kõrgharidus (2013), maksuvaba miinimumi tõstmine 500 eurole (2017), üksi elava pensionäri toetus (2017) ja nüüd siis kogumispensioni reform ja pensionite baasosa tõstmine (2021).