ÜKSI ELAVA PENSIONÄRI TOETUS
Minu eestvedamisel kehtestati eelmisest aastast üksi elava pensionäri toetus summas 115 eurot.
Seda toetust makstakse kord aastas oktoobrikuu algul ja selle eesmärk on suurendada pensionäri majanduslikku iseseisvust ja vähendada vaesust. Lisaks üksi elavatele pensionäridele on õigus saada üksi elava pensionäri toetust ka hooldekodude elanikel ja eestkostjatel-eestkostetavatel:
*Kõik ööpäevaringsel hooldusteenusel ehk hooldekodus elavad vanaduspensioni ealised inimesed, kelle pension on väiksem kui 492 eurot, saavad üksi elava pensionäri toetust.
*Kui samal elamispinnal elavad kaks pensionäri, kellest üks saab ööpäevaringset hooldusteenust ehk on hooldekodus, siis on mõlemal pensionäril õigus toetusele.
*Kui samal elamispinnal elavad eestkostja ja eestkostetav ning üks nendest on pensionär, omab ta õigust üksi elava pensionäri toetusele. Neid andmeid kontrollib Sotsiaalkindlustusamet rahvastikuregistrist.
*Kui pensionär elab koos oma ülalpeetava lapse (lastega), on tal õigus üksi elava pensionäri toetusele. See erisus ei laiene olukorrale, kus vanavanema juurde on sisse kirjutatud lapselaps, vaid on mõeldud olukorda, kus pensionär kasvatab ise oma alaealist last. Pensionäritoetust ei maksustata tulumaksuga ja makstud toetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka.
MITTERAHALINE HAMBARAVIHÜVITIS
Eelmise aasta esimene juuli tõi eakatele ammuoodatud lubaduse täitmise, selleks on mitterahaline hambaraviteenus. Üle 63aastased kindlustatud isikud, kellel mitterahalise hüvitise kehtestamisel tekib kolme aasta kohta õigus kõrgendatud määras hüvitisele kuni 255 eurot (85 eurot iga aasta kohta).
SELLE AASTA ALGUS TÕI MEIE EAKATELE MITMEID RÕÕMUSÕNUMEID!
Käesolevast aastast on senise 416euro asemel kuni 500eurone VANADUSPENSION TULUMAKSUVABA!
VANEMAPENSION
Uuest aastast rakendus täiendav vanemapension ‒ pensionilisa laste kasvatamise eest. Täiendavat pensionilisa on ühe aastahinde suuruses (hetkel on aastahinde väärtus on 5,767 eurot) iga lapse eest, keda on kasvatatud vähemalt kaheksa aastat. Täiendava pensionilisa saamiseks ei pea esitama avaldust. Nendele, kelle pension on määratud enne 01.01.2018 ja kes saavad pensioniõiguslikku staaži või pensionilisa iga üleskasvatatud lapse kasvatamise eest kahe aastahinde suuruses, arvutatakse pensionile juurde täiendav pensionilisa automaatselt. Uued pensionärid saavad täiendava pensionilisa juurde pensioni esmakordsel määramisel.
Näide: Kui inimesele on määratud vanaduspension ja ta saab kolme lapse kasvatamise eest pensioniõiguslikku staaži 2 aastat iga lapse kohta, siis arvutatakse tema pensionile juurde täiendav pensionilisa iga lapse eest 5,767 eurot e. kolme lapse eest kokku 17,30 eurot (3×5,767) kuus.
TÄIENDAV RAVIMIHÜVITIS
Uus aasta tõi täiendava ravimihüvitise – kui tasutud summa ambulatoorseks raviks vajalike ja ravimite loetellu kantud ravimite ostmiseks ületab kalendriaastas 100 eurot, hüvitab haigekassa soodusravimite kuludelt vahemikus 100–300 eurot 50% ning 300 eurot ületavast osast hüvitatakse 90%.
REPRESSEERITUTE TOETUS
Käesolevast aastast on represseeritutele ja Eestist sunniviisiliselt tuumakatastroofi tagajärgi likvideerima saadetud isikutele hea uudis ‒ toetus tõsteti 230 euroni.
Minu eestvedamisel võeti riigikogus vastu seadusemuudatused, millega ühendati 2016. aastast represseeritutele mõeldud tervise taastamise toetus ja sõidusoodustus ühtseks toetuseks suurusega 192 eurot aastas. Seaduse vastuvõtmise tulemusena ei ole vaja enam esitada kuludokumente.
APRILLIST JÄÄB VEELGI ROHKEM RAHA KÄTTE!
PENSIONITÕUS
Pensionid peavad suurenema kooskõlas palkade kasvuga. Selle aasta aprillikuust tõusid pensionid keskmiselt 7,6%.
Praegu on ettevalmistamisel seaduse eelnõu, mis toob pensioniseaduse muudatuse ‒ lõpuks saab õiglus võidule, et iga täiskohaga töötatud aasta eest saab vähemalt ühe pensioniaasta koefitsiendi, sest riigi ülesanne on anda inimestele kindlustunne olla vanaduspõlves vaesuse eest kaitstud. Pensionisüsteem peab tagama piisava sissetuleku ka siis, kui palk on olnud väike ehk madalapalgaliste vaesusrisk ei tohi pensionieas võimenduda.
Peamised muudatusettepanekud:
o Pension muutub 2021. aastast paindlikumaks: inimesed saavad valida endale ise sobivaima aja pensionile minekuks, võtta pensioni välja osaliselt või oma pensioni maksmist soovi korral peatada ilma, et nad kokkuvõttes rahaliselt kaotaksid.
o 2027. aastast on pensioniiga seotud keskmise oodatava elueaga. Nii on pensionisüsteem kooskõlas demograafiliste arengutega ja rahvaarvu vähenedes on võimalik maksta praegusega samaväärseid pensione.
o 2021. aastast muutub riikliku vanaduspensioni valem – pensionivalemi muutmisega hakkame töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel koguma edaspidi nn staažiosa, mis sõltub töötatud aastatest. Täielik üleminek staažiosale toimub plaanide järgi 2037. aastast. Enne seda on kavas üleminekuperiood, mille käigus kogutakse pool kindlustusosa ja pool staažiosa. Senised kindlustusosakud jäävad inimesel alles, neid ümber ei teisendata. Seos palga suurusega säilib II ja III samba kaudu.
o Aastatel 1970-1982 sündinutele avatakse uuesti II sambaga liitumise võimalus.
o NB! Tänaste pensionikogujate puhul arvestatakse teenitud palka pensionivalemis ka edaspidi. Plaanitud muutused pensionivalemis puudutavad üksnes kindlustusosakute kogumist edaspidi. Seetõttu jääb suurema osa praeguste pensionikogujate I samba pension sõltuma palgast, sest palgast sõltuvaid juba kogutud kindlustusosakuid (sh aastatel 2021-2037 kogutud nn üleminekuperioodi osakuid) arvestatakse pensionivalemis ka edaspidi.
• Prognooside järgi oleks 2040. aastaks pensioniiga 66 aastat ja 3 kuud.
• Töötajate ja pensionäride suhte prognoos näitab, et kui viimasel 20 aastal on olnud keskmiselt üle kahe töötaja ühe vanaduspensionäri kohta, siis 2060. aastaks jõuab see alla 1,3, arvestades ka pensioniea tõusu kuni 2026. aastani.