Lisaeelarvet ei saa menetleda riigi tulusid varjates

Lisaeelarvet tuleb menetleda kiires tempos, kuid seda ei tohi teha salatsedes ja riigi tulusid varjates. Viitan valitsuse otsusele varjata riigile laekuvaid pensionireformiga seotud tulusid, mida oleks võimalik kriisi mõjude leevendamiseks kasutada.
Lisaeelarves on ette nähtud 117 miljonit eurot teise samba maksete kompenseerimiseks, kuid seejuures ei ole arvestatud pensionireformiga eelarvesse laekuva tulumaksuga. Rahandusminister tunnistas, et see laekuv tulumaks ületab lisaeelarves plaanitud kulusid, kuid ta keeldus avalikustamast konkreetset summat. Seda vaatamata asjaolule, et mainitud 117 miljoni euro arvestamise eelduseks on laekuva tulu välja arvutamine.
Isamaa toetab Riigikogus lisaeelarve kiiret menetlust ning teeb kindlasti mitmeid vajalikke muudatusettepanekuid. Peame astuma selgeid samme majanduse elavdamiseks ja pingutama selle nimel, et Eesti kriisist edukalt väljuks. Hetkel ei paista Riigikogule esitatud lisaeelarvest majanduse elavdamise meetmeid.
Me teame, et ehitus- ja teedeehitussektor on hetkel madalseisus ja samas hinnad on tellijatele soodsad. Miks me siis valitsuse poolt ei leia lisaeelarves lisavahendeid 2+2 teede, tolmuvaba kattega teede, internetiühenduste, viimase miili jne väljaehitamiseks. Investeeringud annaksid tööd paljudele ettevõtetele, kust tuleks ju tagasi maksuraha.
Eesmärk peaks olema ka pikendada eelmise koalitsiooni poolt sisse viidud veeteetasu maksuvabastust. Vabastasime 2020. aasta 1. aprillist kuni 2021. aasta 31. märtsini kõik Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevad laevad veeteetasu maksmisest. See tõstis Eesti konkurentsivõimet ning tõi juurde täiendavaid kaubamahtusid. PricewaterhouseCoopers on aastaid analüüsinud Eesti kaubakoridori majanduslikku mõju ja nende uuringutele tuginedes omab sellise kaubamahu kasvu mõju riigieelarvele positiivse mõjuga hinnanguliselt umbes 16 miljonit eurot, mis katab enamuse meetme maksumusest. Seetõttu tuleks kaaluda ettepanekut senise maksvabastuse pikendamiseks.