2019. aasta suvel, kui riigikogu otsustas aktsiisi langetada, siis teatas riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (Isamaa), et aktsiiside langetamine lõpetab lõunasuunalise piirikaubanduse, toob tagasi turistid põhjapiiril ning säästab inimeste tervist. Seejuures märkis ta, et valitsus peab jääma selles asjus paindlikuks — jälgima, mida odavnenud alkohol inimestega teeb.
Uuring ei ole Kokka mõjutanud. Ta selgitab, et 2020. aasta on täiesti erinev varasemast ja seetõttu on ennatlik järeldusi teha. „Konjunktuuriinstituut on öelnud, et tarbimise kasv oleks olnud 2020. aastal ootuspärane ka siis, kui aktsiise poleks langetatud. Lisaks tuleb kange alkoholi puhul silmas pidada, et pandeemia Eestisse jõudes oli puudus desovahenditest ning eelmise aasta märtsis ja aprillis kasvas nii kange kui tavalise viina müük hüppeliselt, sest inimesed varusid täiendavaid viinakoguseid käte ja pindade desinfitseerimiseks. Seega 2019. aasta madal baas, ostukäitumise muutus ja desinfitseerimisvahendite puudus mõjutasid ühteviisi 2020. aasta esimese poolaasta tulemusi. Need põhjused ei mõjutanud aga kuidagi tarbimist. Samuti on vähenenud lahja alkoholi ja õlle joomine. Kokkuvõtvalt — ei saa kuidagi öelda, et eelmisel aastal kasvas alkoholi tarbimine,“ leiab Kokk.
Aktsiisilaekumiste vähenemise põhjust näeb Kokk selles, et laevaliiklus Soome ja Rootsi peaaegu peatus, mistõttu jäi ainuüksi sealt miljoneid eurosid aktsiisi saamata. Ta toob välja võrdluse tunamulluse aastaga, kui piirikaubandus Eestis toimis ning maksud laekusid mühinal. „Laevafirmad tasusid eelmisel aastal aktsiise ja käibemaksu 22,6 miljonit eurot vähem kui 2019. aastal. Samal ajal olid kinni ka meie meelelahutusasutused, hotellid, söögikohad jne,“ märgib Kokk.
Ta ütleb, et 2020. aastal liikus Läti piiripoodidest Eesti turule tagasi miljon liitrit (müügiliitrites) kanget alkoholi. „See suurendab küll turgu ja maksulaekumist, aga ei mõjuta kuidagi tarbimist. Järgmise aasta veebruaris jõustub ka Lätis pakendimaks ning see mõjutab Eestile positiivses suunas veelgi lõunapiiri piirikaubandust. Jään arvamusele, et Eesti peab olema oma aktsiisipoliitikas paindlik. Jälgima peab nii tervisenäitajaid kui ka naaberriikide aktsiisimäärasid. Kui tasakaalustatud lahendust ei leita ning piirikaubanduseni viidud vigadest ei õpita, jäävad kaotajaks nii inimesed, ettevõtjad kui ka riik tervikuna,“ on Kokk veendunud.
