Isamaa erakonna algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise eelnõu tõstab fookusesse ebavõrdse konkurentsiolukorra võrreldes meie lähinaabritega.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on toonud välja, et peab üldist konkurentsiolukorda arvestades õigeks Isamaa fraktsiooni algatatud seadusemuudatust, mis hoiaks ära 2022. aastaks planeeritud aktsiisitõusud. Põllumajandus-kaubanduskoja hinnangul tuleks põllumajandussektoris kasutatava kütuse aktsiisi langetama Läti ja Leeduga võrreldavale tasemele.
Nimelt on jätkuvalt ebaselge, kas ja millises mahus kavandab valitsus maksta järgmisel aastal siseriiklikke toetusi – sõltuvalt sellest otsusest võib aktsiisisoodustuse suurendamine muutuda veelgi tähtsamaks. Praegu kehtiv erimärgistatud diiselkütuse aktsiisimäär 100 eurot 1000 liitri kohta on pea viis korda kõrgem Euroopa Liidu miinimummäärast. Meie lõunanaabrid rakendavad põllumajanduskütusele Eestiga võrreldes pea poole madalamat aktsiisimäära – vastavalt Leedus 60 eurot ja Lätis 62,1 eurot 1000 liitri kohta.
Euroopa Liidu eelarvest tulevate toetuste tase on järgmisel aastal ca 25% madalam ELi keskmisest, mis paneb Eesti põllumajandustootjad jätkuvalt halvemasse konkurentsipositsiooni võrreldes enamuse teiste riikide ettevõtjatega. Silmas tuleb pidada sedagi, et ees ootav rohepööre toob endaga põllumajandustootjatele paratamatult kaasa tootmiskulude kasvu.
Toiduainetööstus löögi all
Oluliselt kõrgemale diislikütuse hinnale võrreldes suurema osa teiste Euroopa riikidega, eriti Läti ja Leeduga, on viidanud ka Eesti Toiduainetööstuse Liit. See aga mõjutab otseselt logistikatasusid ning transpordihindu. Nimelt on eelnevate aastate maksutõusud gaasi-, elektri- ja kütuseaktsiisi näol, raskeveokimaksu, teekasutustasu jms näol, väljendunud toodete lõpphindades ja viinud toiduainete hinnatõusudeni tarbijate jaoks. Eesti on olnud toiduainete ja jookide hinnatõusu liider Euroopa Liidus, mis mõjutab Eesti tarbijaid ning teeb muret toidutöötlejatele. Viimased tarbijauuringud viitavad selgelt tarbijate hinnatundlikkusele ja see peaks meis kõigis muret tekitama.
Toiduliit on seisukohal, et tootmises kasutatavate energiakandjate (gaasi, kütuse, energia) aktsiisimäärad ja ka muud reguleeritavad hinnakomponendid tuleks üle vaadata ja neid langetada. Elekter, kütus ja maagaas on olulised just kodumaisele toiduainetööstusele, mille konkurentsivõime toetamine on strateegiliselt oluline toiduainetega varustatuse ja sisemaise põllumajandustoodangu nõudluse ja realiseerimise seisukohast just potentsiaalses kriisis või olukorras, kus kaubavahetus mingil põhjusel ei toimi või on piiratud.
Läti ja Leedu gaasiaktsiisimäärad 14 korda odavamad
Ka Eesti Gaasiliit toetab Isamaa algatust madalamate aktsiisimäärade pikendamiseks kuni 2023. aasta 30 aprillini põhjusel, et Lätil ja Leedul on gaasiaktsiisimäärad harmoniseeritud ja need on Eestiga võrreldes ca 14 korda odavamad. Poola aktsiisimäär on 7 korda odavam ning Saksamaa Liiduvabariigist oleme kehtestanud 1,8 korda kõrgema aktsiisimäära. Seetõttu ei peaks aktsiisimäärad mitte samale tasemele jääma, vaid neid tuleks alandada, et pakkuda Eesti ettevõtetele võimalust püsida konkurentsis. Maagaasiaktsiisimäär peaks olema kujundatud eeskätt Läti, Leedu, Poola ja Saksamaa aktsiisimäärade pinnalt.
Eesti maksustab kõrgelt ka elektritarbimist
Kellelegi ei tohiks uudis olla, et Eestis on võrreldes meie lähinaabrite Läti, Leedu ja Soomega kõike kõrgemad võrgutasud. [allikas: Eurostat]. Kui lähtuda Euroopa Komisjoni energia direktoraadi andmetest on Läti elektriaktsiis äritarbijale 1,01 € ja Leedu 0,52 € MWh kohta., samas Eesti elektriaktsiis on 4,47 €/MWh. Samamoodi oleme esirinnas ka taastuvenergiatasude osas. Tõsi on see, et me oleme siinkohal edusamme teinud, Isamaa eestvedamisel on näiteks kehtestatud aktsiisisoodustus elektrointensiivsetele ettevõtetele. Selle soodustuse eesmärk oli toetada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet, kuid paraku puudutab see ainult suhteliselt väikest osa sektorist.
… ja Diislit
Enne eelmise koalitsiooni aktsiislangetust oli Eesti diislikütuse aktsiisi määra poolest Euroopas esirinnas. 2019. a andmetel oli Euroopa Liidus vaid viis liikmesriiki, kus diislikütuse aktsiis oli kõrgem kui Eestis – Itaalia, Belgia, Prantsusmaa, Holland, Iirimaa. Seejuures ainult Hollandis ei olnud veoettevõtetele aktsiisitagastust. Ehk siis oli Eestis üks Euroopa Liidu kõrgemaid transpordiettevõtetele kohaldatavaid aktsiisikoormaid.
Eesti Õliühing on arvutanud, et kui aktsiis tõuseb tagasi tasemele 0,493 EUR/liiter, siis koos võimaliku nafta hinnatõusuga võib järgmisel talvel olla diislikütuse hind tanklas üle 1,5 euro. Lisaks peame arvestama, et Eesti rakendab Lätist ja Leedust rangemalt biokütuse kohustusi, mis võib tähendada, et hinnavahe Eesti tanklas võrreldes Lätiga on 2022 novembrist üle 20 sendi liitri kohta. Rahvusvaheliste vedudega tulu teenivale ettevõtjale on kütus peamine kuluartikkel. Kui see kulu on naaberriikidega võrreldes 20-25% suurem siis ei ole Eesti ettevõtetel võimalik konkurentsis püsida.
Selleks, et Eesti ettevõtetelt vaipa mitte jalge alt tõmmata on oluline, et kriisiist väljudes ei tõstaks me järsult maksukoormust. Eesti ei ole üksik saar, vaid meie ettevõtted konkureerivad teiste Euroopa riikidega. Eriti hoolikalt peame jälgima oma naaberriikide käitumist. Me peame jälgima oma lähinaabrite aktsiisimäärasid eriti oluline on jälgida maksupoliitika kontekstis naaberriikides sätestatud erisusi, eriti ettevõtluse segmendis, sest sellest võib paljuski sõltuda see kas meie ettevõtted on ekspordivõimelised või mitte.
Kokkuvõtvalt, aktsiisitõusudele tuleb tõmmata pidurit. Kui seda ei soovita teha alaliselt siis vähemalt ajutiselt kuni 2023. aastani. Seejärel on võimalus taaskord hinnata meie majanduse olukorda ja naaberriikide käitumist. Hoiame oma inimesi ja toetame Eesti ettevõtjaid, et neil oleks võrdsed tingimused teiste Balti riikide ettevõtjatega!