Ühe esimese asjana leppis ajutine valitsus kokku, et emapensioni jõustumine lükkub edasi kolm aastat. On nahaalne minna esmajärjekorras just eakatele mõeldud vahendite kallale. Uuringud on tõestanud, et lapsi kasvatavate vanemate pension on teistega võrreldes väiksem, kuna väikelast kasvatava vanema tööelust kõrvale jäämine avaldab negatiivset mõju tema töö staažile ja tulevase pensioni suurusele.
Just selle ebavõrdsuse kaotamiseks kehtestas IRL 2012. aastal emapensioni. Vastu võetud seadusemuudatusega makstakse alates 2015. aastast tänastele pensionit saavatele emadele aastas ühe lapse pealt ligi 60 eurot pensionilisa. Keskmiselt on pensioni saav ema kasvatanud üles kaks last, seega keskmine pensionil ema saaks 120 eurot täiendavat pensionit aastas.
Ajutine valitsus on aga eelarve aukude lappimiseks otsustanud emapensioni nendelt inimestelt ära võtta. Aga kas saame olla kindlad, et kord juba edasi lükatud seadust ei lükata taas kord edasi? See näitab Reformierakonna sõnamurdlikkust, mille maksavad kinni pensionilisast ilma jäetavad 200 000 tänast pensionäri.
Niisamuti on ajutine valitsus asunud ümber korraldama teehoiu rahastamist, mille kibedaid vilju maitseme aastate pärast. Kui praegu kohustab seadus 75 protsenti kütuseaktsiisist kulutama teede hooldamiseks ja ehitamiseks, siis valitsusel on plaan see kohustus tühistada.
See tähendab, et kui praegu on teede ehituse eelarve mingisuguse maksuga garanteeritud, siis tulevikus asendub see valitsuse tahte või selle puudumisega. Teehooldusest kaob vajalik järjepidevus, mis asendub asfaldiaukude ning põlistab tolmupilved Eestimaa väiksemate teede kõrval elavate inimeste koduaias.

Riigi reservid sulavad
Samuti on valitsus on kiiresti lahti öelnud tasakaalus riigirahanduse põhimõttest, kulutades tänavu ja tuleval aastal ära kokku kuni neljandiku varem kogutud riigireservidest ehk 327 miljonit eurot. Enne riigikogu valimiskampaaniat on ette võetud massiivne raha põletamine, mis meenutab eelmise kümnendi buumiaega. Oluline erinevus on aga selles, et kui buumiaastail valitsus suurendas reserve, siis praegu oleme buumist kaugel.
Rahandusministeeriumi poolt avaldatud kevadprognoos näitab pigem majanduse kohapeal tammumist, mitte kiirenevat kasvu.
Ettevõtjate usaldus riigi suhtes on kadumas.
Riigikassa täitmiseks on löödud kiil ka ettevõtjate ning riigi vahele. Jõuga tahetakse läbi suruda käibemaksuseaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt nõutakse 1000 eurot ületavate tehingute deklareerimist, et vähendada maksupettuseid. Mitte ükski ettevõtete katusorganisatsioone seda eelnõud ei toeta. Tekib küsimus, miks me karistame 80 000 ettevõtet, kui me riskianalüüsi põhjal teame, et petturfirmasid on suurusjärgus 1000? Kas see on ikkagi proportsionaalne?
Loomulikult peab ka IRL väga oluliseks maksupettustega tegelemist ja oleme igati toetanud tegevusi, mille eesmärgiks on maksuaugu vähendamine.
Aga käibedeklaratsioonide eelnõu ei kanna seda eesmärki. Kas on õige panna ettevõtjatele juurde maksukoormust ühekordse kuluna 16 miljonit eurot ja jooksvate kuludena aastas 40 miljonit eurot, et saada 268-miljonilisest arvestuslikust käibemaksuaugust kätte vaid 30 miljonit eurot? Tundub, et käibemaksuseadusega kiirustavat valitsust kannustab vaid soov parandada riigieelarve positsiooni, ohverdades ettevõtjate konkurentsivõime.
Kõiki neid ohumärke vaadates on väga suur tõenäosus, et tuleva aasta märtsis valitav riigikogu ja ametisse asuv uus valitsus peab alustama inventuuriga viimaks riik tagasi mõistlikkuse rööbastele, kust meid sel kevadel maha pöörati.

„Kas on õige arutada eelnõu, mis on põhiküsimus ettevõtjatele, ja samas me teame, et mitte ükski ettevõtete katusorganisatsioone seda eelnõu ei toeta?“ küsis riigikogu liige Aivar Kokk (IRL). „Miks me karistame 80 000 ettevõtjat, kui me riskianalüüsi põhjal teame, et petturfirmasid on suurusjärgus 1000? Kas see on ikkagi proportsionaalne?“

Eelnõud kaitsnud riigikogu rahanduskomisjoni liige Remo Holsmeri (Reformierakond) sõnul on käibemaksudeklaratsiooni elektroonilise lisa loomine oluline samm võitlemaks maksupetturitega.

„Me soovime, et üleminek uuele süsteemile oleks võimalikult mugav. Lisaks möönan, et üleminek võtab ettevõtjatelt esimeses etapis lisaaega ning põhjustab osaliselt täiendavaid kulusid, kuid seejuures loodan mõistmist, miks riik seda vastutulekut palub,’’ lausus Holsmer.

Planeeritav seadusemuudatus sunnib käibemaksukohuslasest ettevõtjaid edaspidi esitama maksuametile koos igakuise käibedeklaratsiooniga elektroonilise lisa, milles on deklareeritud ostjate ja müüjate lõikes kõik arved, mis ületavad 1000 euro piiri.

Tegemist on eelnõuga, mille varasem versioon võeti läinud aasta lõpus riigikogu poolt küll vastu, kuid mille president jättis välja kuulutamata, viidates selle ebaproportsionaalsusele. IRLi hinnangul on vastuolu endiselt lahendamata.

„Kas on õige panna ettevõtjatele juurde koormust ühekordse kuluna 16 miljonit eurot ja jooksvate kuludena aastas 40 miljonit eurot, et saada 268-miljonilisest arvestuslikust käibemaksuaugust kätte vaid 30 miljonit eurot?“ küsis Aivar Kokk.

Tema hinnangul kannustab käibemaksuseadusega kiirustavat valitsust soov parandada riigieelarve positsiooni, ohverdades ettevõtjate konkurentsivõime.

15. veebruar 2014 10:05

Eesti vajab heatasemelist raudteeühendust Euroopaga, mis rahuldaks ka meie regionaalpoliitilisi vajadusi. Sestap tuleb Rail Baltic viia läbi Tartu, leidis majandusgeograaf Hardo Aasmäe reedel Jõgeva- ja Tartumaa majandusklubis.
Aasmäe oli Rail Balticu senise planeerimise suhtes kriitiline, märkides, et Eesti (regionaal)arengu seisukohast väga oluline trassikoridori valik tehti lähtudes uuringust, mille autor ise tunnistab, et seal kasutatud andmed on kontrollimata. „Sisuliselt on AECOMi uuring ühe mehe töö,“ nentis Aasmäe ligemale sajakonna kuulaja ees.
Kuna teemat on riigi poolt käsitletud poolikult, pole Aasmäe sõnul mingit kinnitust väitele, et Pärnu kaudu tuleb Rail Balticu ehitus odavam ja tasuvam kui Tartu kaudu.
„Meil on vaja raudteed, mis rahuldaks meie regionaalpoliitilisi vajadusi,“ jätkas Aasmäe. „Praegusel juhul [läbi Pärnu rajades] rahastame me Kesk- ja Kagu-Eesti mahajätmist, sest me ei suuda kaht suurt raudteed ülal pidada.“
Majandusklubi eestvedaja, Riigikogu liige Aivar Kokk tõdes, et veel pole hilja otsused ümber vaadata. „Kõik saavad aru, et Tartu, millega on lähemalt ja kaugemalt seotud 300 000 inimest, vajab korralikku raudteeühendust nii Tallinna kui Euroopaga,“ ütles Kokk.
Tema sõnul sõltub Tartu konkurentsivõimest Lõuna-, aga märgatavas osas ka Kesk- ja Ida-Eesti maakondade tulevik. Eesti piirkondade ühendamiseks tuleb Koka kinnitusel luua kiire rongiühendus kahe suurema linna vahel ning luua toimiv ettevedu Tartusse. „Tartu ja Tallinna vahemaa peab rongiga olema läbitav 80 minutiga,“ lisas Kokk.

Üritus toimub 14.veebruaril 2014 kell 10.00-12.00, Rehe hotelli restoranis, Võru 235, Tartu linn.
NB: Istume laudades ja Rehe hotell pakub meile kõigile hommikusööki ( rootsi laud). Hind 5 eurot. Tasuda saab kohapeal.
Oma osalemisest või mitteosalemisest palun teatada hiljemalt 11.02.2014.a.

aivar.kokk@riigikogu.ee

Korraldajate nimel
Aivar Kokk

http://kokk.info/kategooria/majandusklubi/

5030954

Tartu- ja Jõgevamaa majandusklubi

Hirvoja majandusklubis: Eesti turundamise fookus on muutunud

PRESSITEADE

9.11.2013

Tartu- ja Jõgevamaa majandusklubis reedel, 8. novembril esinenud EASi juhatuse liige Martin Hirvoja sõnul on välisinvestorite Eestisse meelitamine ning riigibrändi turundamine läinud kvalitatiivselt paremaks.

„Meie tegevuse fookus on seatud sellele, et tuua Eestisse kallimaid töökohti,” lausus Hirvoja. Tema sõnul on Eesti kaotamas odava tööjõu turueelist ning majanduse edasine kasv saab tulla eelkõige suuremat lisandväärtust pakkuvatest äridest.

Näiteks tõi Hirvoja tänavu Eestisse toodud maailma juhtiva veekogukaartide tootja Navionics’i arendusüksuse. „Võib öelda, et maailma merenavigatsiooni tulevikku luuakse Eestis,” sõnas Hirvoja. Kuigi ettevõttes töötab vaid paarkümmend inimest, on nende loodav lisandväärtus sama, mis näiteks 100 töötajaga, kuid odavat toodangut tegeval tehasel.

Töövõiduna tõi Hirvoja välja logistikagigandi Kühne+Nagel Eestisse toodud IT-keskuse, kus 200 spetsialisti loovad ettevõttele IT-lahendusi ning Võrus tööd alustanud Danpower’i kõnekeskuse, mis pakub tööd saksa keelt oskavatele inimestele.

Eesti eksportijate äri toetamisel on Hirvoja sõnul väga oluline tugeva riigibrändi olemasolu, et ettevõtjal ei tuleks kulutada energiat selgitamisele, mis asi on Estonia. „Riigi maine peab käima eksportöörist ees: kui ettevõtja läheb välisriiki, peame meie olema juba tee lahti lükanud,” sõnas Hirvoja.

Näiteks suvine Robbie Williamsi kontsert on Hirvoja hinnangul riigi tuntuse suurendamise osas end juba ära tasunud. „Kontserdi korraldamine oli risk, kuid see õigustas end,” lausus Hirvoja. „Aastas jõuame me taolisi turunduse rätsepalahendusi teha ühe või heal juhul paar.”

Lisaks räägiti majandusklubis Tallinn-Tartu kiirrongi vajadusest, turismi- ja väliskaubandusministri ametikoha loomisest, Peipsi järve ja Läänemere ühendamisest ning messi- ja konverentsikeskuse rajamisest Tallinna lennujaama ja Ülemiste transpordikeskuse juurde.

Pilte majandusklubist vaata:

http://kokk.info/kategooria/majandusklubi/

Lisainfo:

Aivar Kokk

tel: 50 30　954

aivar.kokk@riigikogu.ee

www.kokk.info

Täna kohtusime Tartu- ja Jõgevamaa majandusklubis EAS-i juhatuse liikme Martin Hirvojaga. Teemadeks oli Eesti turundus, Robbie Williamsi kontsert, turismi ja väliskaubanduse ministri vajalikkus Eestis. Lisaks arutasime teemadel Tallinn-Tartu kiirrongi vajadustest, Peipsi järve ühendamisest Läänemerega ja messi ning konverentsikeskuse rajamisest Tallinna lennujaama ja Ülemiste transpordikeskuse vahelisele maa-alale.

Kõigest sellest tuleb rääkima ja arutlema EAS-i juht Martin Hirvoja.

Palun oma tulekust ette teatada hiljemalt 5.novembriks aadressile aivar.kokk@riigikogu.ee
Kohtumiseni!

Aivar Kokk

LAURI TAMMISTE

Teemadeks olid:

Uue eurorahade perioodi rahade jaotustest keskkonna ja energeetika vallas.

-        Parandada tööstusettevõtete energia- ja ressursiefektiivsust

-        Viia 5% Eesti transpordist üle biogaasile

-        Teha korda kaugkütte piirkonnad ning väljuda kaugküttest väikestes lagunevates piirkondadest, kus see enam pole kuluefektiivne

-        Kuidas uue eurorahade perioodi  programmid timmida selliseks, et neist kõige rohkem kasu oleks ning tulevased kasusaajad tõesti ka kasu saaks?

„Me seisame uute väljakutsete ees,“ rääkis ta. „Meil on kihistumine nii Eesti sees kui ka regionaalselt ja regionaalne kihistumine on isegi teravam kui riigi-sisene.“

Et Eesti regionaalne mahajäämus võrreldes Soome ja Rootsiga väheneks, peab Männiku sõnul Eesti majandus neist riikidest kiiremini kasvama. „Me peame hakkama omi asju vaatlema majanduskasvu perspektiivis,“ selgitas ta.

Männiku hinnangul ei aita Eestit edasi Põhjamaade maksupoliitika kopeerimine, sest ka näiteks Rootsis on käivitunud arutelu selle üle, kuidas läbi maksude soodustada majanduskasvu ja kas vähendada tulumaksu astmelisust.

Põhjamaades toimunu kopeerimise asemel tuleb Männiku sõnul keskenduda tulevikule. „On piinlik, et me pole haldusreformiga kaugemale jõudnud,“ tõi ta näite. „Ma tervitaks, kui äriinimesed rohkem selle teemaga tegeleks.“

Klubi asutaja, Riigikogu liige Aivar Kokk lausus, et Eesti majanduskasvu soodustamiseks tuleks luua kiire raudteeühendus tulevase Ülemiste transpordikeskuse ja Tartu vahel, niisamuti kiirendada ringiliiklust Tallinn-Narva-Peterburi liinil, Tartu ja Riia vahel ning mõelda võimalusele ehitada Helsingit ja Tallinnat ühendav raudtee- ja autotunnel.

„Mida paremini oleme piirkondlike keskustega ühendatud, seda väiksem on inimestel vajadus Eestist ära kolida,“ ütles Kokk. Hea ja kiire raudteeühendus tagab, et inimestel on võimalik taskukohase hinnaga käia tööl ka paarisaja kilomeetri kaugusel.