Valitsus kavatseb tühistada seadusepunkti, mis kohustab vähemalt 75 protsenti kütuseaktsiisi rahast kulutama teede korrashoiule. Opositsiooni hinnangul seab see ohtu eelkõige väiksemate teede sõidetavuse.
Kütuseaktsiisi laekumise lahtisidumise eest teede rahastamisest seisab rahandusminister Jürgen Ligi, kes kaitses plaani läinud nädalal valitsuse pressikonverentsil.
„See eesmärk on olnud kogu aeg ebamõistlik,“ ütles Ligi. „Teid rahastatakse vastavalt projektidele ja kindlalt on tee-ehitus olnud meil üks edumeelsemaid valdkondi, kui vaadata üldist arengut.“
Aktsiisi laekumise ja teede ehituse seotus on Ligi hinnangul ideoloogiliselt vale, sest aktsiis pole mootorikütusele kehtestatud põhjusel, et asfalt kulub. „Selle lahtisidumine võimaldab ka tee-ehituses teha mõistlikumaid otsuseid,“ ennustas Ligi. „Meil on suuri projekte, mitte ainult Kesk-Eestis, vaid ka natuke serva pool, mis autodega ei ole kaetud just eriti ja mille hooldamine on selletõttu tunduvalt kallim.“
„Lahtisidumine on ilus ja udune väljend,“ nentis riigikogu majanduskomisjoni liige Siim Kiisler (IRL). „Tegelikult on valitsuse plaan teehoiuraha vähendada – see on kate nende suurtele lubadustele koalitsioonilepingus. Asi on lihtne ja karm.“
Skeptiline on ka riigikogu kohalike omavalitsuste ja regionaalarengu toetusrühma esimees Aivar Kokk (IRL). „Minu meelest ei ole see hea plaan, valitsus soovib kulutada seni teede remonti suunatud raha ka muudel eesmärkidel.”
Kuigi Ligi kinnitab, et teede rahastamine ei vähene, pole see Koka hinnangul veenev. „Ma väga kahtlen, kas Jürgen Ligi suudab anda seadusest tugevamat garantiid,” märkis ta. „Praegu näeme valitsuse plaani seada tee-ehituse rahastamine suuremasse sõltuvusse valitsuse suvast.“
See muudab teehoiu planeerimine Koka hinnangul raskemaks. „Tõenäoliselt saavad kõige valusama hoobi kohalikud omavalitsused, kes leiavad end tulevikus taas olukorras, kus valitsusel kohalike teede jaoks raha ei jätku.”
Ka Kiisler prognoosib, et kaotajaks on eelkõige väiksema liiklusintensiivsusega teed, kus ELi toetusraha pole võimalik kasutada ja kuhu riigieelarvest ei pruugi enam senises mahus raha jõuda. „See suund on väga halb,“ nentis endine regionaalminister. „Me kulutame järjest rohkem raha sotsiaalsfäärile, kuigi peaksime investeerima rohkem ka valdkondadesse, mis aitaks väärtust juurde luua – näiteks teedesse.“
