Isamaa, Keskerakonna ja EKRE koalitsioon langetas diisli, elektri, maagaasi ja mitmeid teisi aktsiise, et leevendada koroonaviirusest tingitud majanduskriisi mõjusid. Nüüd ootab 2022. aasta mais Reformierakonna ja Keskerakonna otsustamatuse tõttu kõiki Eesti inimesi ja ettevõtteid aktsiisitõus. Veel ei ole aga hilja ning minu suur soovitus valitsusele on, et nad ei tõmbaks keerulises majandusolukorras meie enda ettevõtjatelt vaipa jalge alt. Eesti inimeste ja majanduse toetamiseks tuleb tõmmata aktsiisitõusule pidurit.
Aktsiisimäärade tõstmise või langetamise puhul saadab iga valitsust üks ja sama vaidlus. Ühelt poolt toovad diisli- ja elektriaktsiis riigieelarvesse märkimisväärset tulu. Teisalt soodustavad liiga kõrged aktsiisimäärad piirikaubandust ja salaturu osakaalu ning kahjustavad meie inimeste toimetulekut.
Esimese katse aktsiisimäärade alandamiseks tegin koos fraktsioonikaaslastega Riigikogus juba 2019. aastal, kuid toona jäi asi tegemata Riigikogu ametiaja lõppemise tõttu. Pärast seda, kui maailmamajandust hakkas raputama seninägematu COVID-19 pandeemia, otsustasime aga et Eesti inimeste toimetuleku ja ettevõtete konkurentsitingimuste parandamiseks on vaja astuda konkreetseid samme. Seetõttu langetasime 11 erinevat aktsiisimäära alates maagaasist ja kütteõlidest ning lõpetades diislikütuse ja elektrienergiaga.
Aktsiislangetus oli edulugu
Milline oli selle otsuse tulemus? Diislikütuse näitel võib öelda, et tegemist on edulooga. Eesti ettevõtted tõid oma tankimise naaberriikidest tagasi Eestisse ja diislikütuse tankimiste arv on 24% kõrgem võrreldes varasemate määradega. Samuti on rahandusministeeriumi kevadisest majandusprognoosist näha, et üle-eelmisel aastal 7,9% ehk 65 miljoni liitrini ulatunud diislikütuse piirikaubandus peaks tänavu vähenema 1,2% ehk 10 miljoni liitri tasemele. Keerulistes majandusoludes on otsus ennast selgelt õigustanud.
See on soosinud ka kodumaiste ettevõtete konkurentsivõimet. Kütuse soetamine moodustab ligi poole rahvusvaheliste vedajate kulubaasist ning enne aktsiisilangetust ei olnud kohalikul vedajal võimalik naaberriikide vedajatega konkureerida isegi Eesti sisevedudel. Sellest annavad tunnistust ka Statistikaameti andmed – perioodil 2015-2019 vähenes Eesti ettevõtete veosekäive 23%. Aktsiisilangetuse järel on trend aga pidurdunud ja 2020 III kvartali veosekäive oli 44% suurem kui 2020 I kvartalis.
Eesti kütusesektori ettevõtteid ühendav MTÜ Eesti Õliühing on selgelt öelnud, et valitsusel puudub riigieelarve planeerimisel täielik info hetkel kehtiva diislikütuse aktsiisimäära tegelikest positiivsetest mõjudest riigieelarve laekumistele. Nad on valitsusele ja riigikogule edastatud avalikus pöördumises märkinud, et Rahandusministeeriumi kevadises majandusprognoosis on esitatud väärhinnangud aktsiisilangetuse mõjudest diislikütuse siseriikliku tarbimise mahtudele, mistõttu ei tule dokumendist välja madala aktsiisitaseme positiivne mõju riigieelarve laekumiste kontekstis. Õliühing on seisukohal, et aktsiiside hoidmine samal tasemel suurendab diislikütuse aastaseid koguseid Eestis vähemalt 110-120 miljoni liitri võrra – ehk umbes poole rohkem kui on hinnanud Rahandusministeerium.
Lisaks on nad kahte stsenaariumit (aktsiisi tõstmine 493 eurole/1000 liitri kohta ja täna kehtiva aktsiisitaseme 372 eurot/1000 liitri kohta säilitamine) võrreldes toonud välja, et aktsiisi jätmisel tänasel tasemele on ka minimaalse stsenaariumi korral neutraalne mõju riigieelarve laekumistele võrreldes aktsiisitõusuga.
Mida tähendab aga Reformierakonna ja Keskerakonna otsus aktsiisimäärasid järgmisel aastal tõsta? Rahandusministeeriumi optimistlik prognoos toob välja, et diisliaktsiisi puhul tähendaks see ligi 6% jaehinna tõusu ning taaskord tõstab pead piirikaubandus. Nendes lihtsates tõsiasjades ei ole ju midagi uut. Oleme seda varem näinud ka alkoholiaktsiisiga, mil Eesti maksumaksja toetas oma rahaga Läti piiril asuvaid poode. Pärast seda, kui Isamaa tõmbas Jüri Ratase esimeses valitsuses alkoholiaktsiisile pidurit ning Ratase teises valitsuses langetasime aktsiise, tuli maksutulu aga Eestisse tagasi. Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus peaks mõistma, et järsud aktsiisitõusud ei too kaasa muud, kui vohava piirikaubanduse.
Ettevõtetele ei saa asetada täiendavat koormat
Milline oleks lahendus? Saan aru, et Reformierakond ja Keskerakond muretsevad ennekõike enda valimislubaduste ja mitte Eesti inimeste ja ettevõtete heaolu pärast. Praegu oleme me aga juba enam kui aasta kriisiolukorras. Seetõttu on Isamaa välja pakkunud kompromissi. 8. aprillil andsin fraktsiooni nimel Riigikogule üle seaduseelnõu, millega pikendatakse vähendatud aktsiisimäärasid ühe aasta võrra – 2023. aasta maini, et anda ettevõtetele majanduskriisi tingimustes kosumiseks lisaaega. Hetkel, mil majandus alles taastub, ei saa ettevõtete õlgadele asetada täiendavat maksukoormat. Praegu tuleb otsida võimalusi maksude alandamiseks ning kui see ei õnnestu siis vähemalt ära hoida maksude tõus. Need on lihtsad põhimõtted ning nendest peaks aru saama iga valitsus.
Piirikaubanduse ärahoidmiseks tuleb jälgida naabrite, eelkõige Läti ja Leedu aktsiisipoliitikat. Meie aktsiisid ei saa ka tulevikus olla kõrgemad kui neil.
Kui me eelmisel aastal langetasime tähtajaliselt aktsiisi, siis lootsime, et kriis ei kesta pikalt. Arutelude käigus lubasime tulla selle teema juurde tagasi selle aasta riigieelarve strateegia arutelude ajal ja kui kriis kestab (mis ju kestab) ning naabrid ei ole aktsiise tõstnud, pikendame ka meie täna kehtivaid aktsiise. Meie lähinaabrid ei ole aktsiise tõstnud ning seetõttu peaksime ka meie hoidma ära järgmise aasta aktsiisitõusud. kordame vigu, mis piirikaubanduse põhjustasid. Hoiame oma inimesi ja toetame Eesti ettevõtjaid, et neil oleks võrdsed tingimused teiste Balti riikide ettevõtjatega!
