Rongisõit on kõigi võit

 

Euroopa ülemkogul kokku lepitud eelarveraamistik võeti Eestis hästi vastu, sest paljud meile olulised teemad leiavad ELi järgmise seitsme aasta eelarveperioodil toetust.

Tõstaksin teiste planeeritavate investeeringute seast esile Rail Balticu, Baltimaid Kesk-Euroopaga ühendava raudtee ehituse rahastamise. Kuigi viimasel ajal räägitakse palju rahvuslikust lennukompaniist, kui meie olulisest ühenduslülist muu maailmaga, siis heal tasemel raudteeühendus pole sugugi vähetähtsam.

Näiteks hiljuti avaldatud Rootsi ekspordinõukogu Balti ärikliima uuringu järgi nimetasid siin tegutsevad Rootsi ettevõtjad Eesti puhul kõige olulisemaks küsimuseks raudtee edasist arengut. Kahtlemata on Tallinn-Varssavi-Berliin raudteeliikluse avamine ammune soov mitte ainult reisijatele, vaid ka ettevõtjatele, kelle jaoks avaneb sel moel täiesti uus kaubatee.

Keegi ei vaidle vastu, et Eesti välisühenduste arendamine ja mitmekesistamine tuleb kasuks, ent samas pole sugugi vähetähtis, kuidas areneb raudteeliiklus Eesti piirides ning kuidas see harmoneerub Eestist väljuvate raudteeliinidega.

Nõnda nagu meile on ühtaegu tähtsad Eestit läbivad suured maanteed, mis teenindavad rahvusvahelist kaubandust, ei saa ära unustada maakonnasiseste teede korrashoidu. Niisamuti ei lahenda Rail Balticu ehitamine Eesti-siseseid transpordi kitsaskohti. Rajades raudtee välisühendusi, ei saa jätta siseriiklikku võrgustikku unarusse, vaid see peab käima ajaga kaasas ning moodustama välisühendustega loogilise terviku.

Rääkides riigisisesest (ühis)transpordist ja raudtee rollist selles, tuleb paraku tõdeda, et raudtee osakaal on võrreldes maanteetranspordiga jäänud tagasihoidlikuks. Selle tulemuseks on üha suurenev liiklustihedus maanteedel, mis ühtlasi kätkeb endas suuremaid riske sattuda õnnetustesse.

Raudtee ei toeta regionaalarengut

Teisalt on riigisiseste raudteeühenduste nõrkus kiirendanud Eesti regionaalset kihistumist, sest enamikul juhtudel on lõunaeestlastel olnud otstarbekam kolida Tallinnasse, kui käia seal tööl ja elada oma kodus edasi. Praegu kestab rongisõit Tartust Tallinna kaks ja veerand tundi, mis on ilmselgelt liiga palju. Pigem vaatab inimene endale pealinna eluaseme, kui veedab igal tööpäeval neli ja pool tundi rongis.

Olukord muutuks paremaks, kui meil õnnestuks Eesti kaht suuremat linna ajaliselt lähendada. Elu Eestis muutuks tunduvalt tasakaalustatumaks, kui Tartust oleks võimalik tunniga Tallinna jõuda ja vastupidi. Sellisel juhul ei oleks Tallinnas töötavatel lõunaeestlastel ilmtingimata vaja pealinnas kinnisvara soetada või seda üürida, sest rongiga hommikul tööle ja õhtul koju sõita oleks tunduvalt mugavam ja odavam, kui üürida korterit.

Praeguse taristu baasil ei ole mitmel põhjusel võimalik Tallinna ja Tartu vahel kiirrongi sõitma panna. See tähendab, et meie eesmärk peaks olema uue raudteekoridori rajamine kahe linna vahele.

Nagu öeldud, võimaldaks kiirem raudteeühendus inimestel elada edasi Lõuna-Eestis ja töötada Tallinnas. Tartu parem ja kiirem ühendus Tallinnaga leevendab ka lõunaeestlaste ühendusprobleeme muu maailmaga. Kui praegu tehakse ponnistusi, et meelitada lennufirmasid Ülenurmel maanduma, siis kiire raudteeühenduse puhul saavad inimesed mugavalt Tallinna, et istuda seal kas lennukile või Rail Balticu käivitumise korral Berliini rongile.

Raudteeliikluse arenguga kaasneb autostumise kasvu pidurdumine või isegi vähenemine, mis võimaldab hoida inimeste tervist ja elusid. Võimalik, et Tallinn-Tartu neljarealist maanteed ei olegi sellisel juhul vaja välja ehitada.

Seega on Tartu ja Tallinna vahele uue rööpapaari mahapanek igas mõttes oluline ja tulevikku suunatud investeering, mis leiab kindlasti laialdast kasutamist. Võib muidugi kritiseerida, et tegemist on mahuka investeeringuga ja Eestis on palju teisi taristuprojekte, mis oma järjekorda ootavad.

Tallinn-Tartu uue rööpapaari ehituse poolt räägib vaieldamatu fakt, et investeeringu kasusaajateks on Eesti kaks suuremat linna koos tagamaaga, kus elab enamik Eesti inimesi. Seega kui rääkida selle investeeringu mõjust, siis on raske leida mõnda teist taristuprojekti, kus reaalseid kasusaajaid võiks rohkem olla.

Nagu öeldud, ei oleks see pelgalt Tartu ja Tallinna linna projekt, vaid investeeringust lõikaksid kasu ka Lõuna- ja Kesk-Eesti inimesed.