Iga täiskohaga töötatud aasta peab andma vähemalt ühe aastakoefitsiendi.
Riigikogu liikme Aivar Koka (IRL) sõnul peaks iga täiskohaga töötatud aasta andma pensionide arvestamisel kõigile vähemalt ühe aastakoefitsiendi.
„Tänase pensionisüsteemi järgi on üks pensioni aastakoefitsient võrdne keskmise kuutasuga. See tähendab, et need, kes teenivad alla keskmise palga, saavad iga töötatud aasta eest väiksemat pensionikoefitsienti. Seetõttu koguneb praeguse süsteemi järgi ligi kolmveerand inimestest märksa vähem pensioniaastaid, kui on tegelikult tööd tehtud,“ ütles Kokk.
„Aasta-aastalt suureneb vanaduspensioni määramisel kindlustusosaku osatähtsus, mis tähendab, et riiklik vanaduspension sõltub üha enam sellest, kui palju konkreetse inimese eest on makstud sotsiaalmaksu ehk kui suur on olnud tema palk kogu tööelu vältel,“ lausus. Kokk.
„Need inimesed, kes teenivad miinimumpalga lähedast summat, teevad küll igal tööpäeval usinalt tööd, aga pensioniaastaid tuleb juurde napilt, sest pensioni aastakoefitsient jääb alla 0,4. See tähendab, et pensionikka jõudes on töötatud küll üle 40 aasta, aga tegelikult ei ole tänase pensionisüsteemiga talle kogunenud isegi 20 pensioniaastat. Selline süsteem jätab ligi 75 % meie elanikest tulevikus raskesse olukorda, sest lisaks väiksemale pensionikoefitsiendile ei kogune väikese palga juures eriti ka pensioni II sambasse,“ rääkis Kokk
Olukorra parandamiseks ja õiglasemaks muutmiseks peaks Koka hinnangul iga täiskohaga töötatud aasta andma vähemalt ühe aastakoefitsiendi.
Riikliku vanaduspensioni kindlustusosaku ühe osa, aastakoefitsiendi ümbernimetamine pensionipunktiks ja
aastahinde ümbernimetamine punkti väärtuseks.
Vanaduspensioni arvutamine
P=B+S+K
B= Baasosa= 120,2069 eur
(01.01.2012 39,6% keskmisest vanaduspensionist)
S= Staažiosa= pensioniõiguslik staaž x aastahinne (punkti väärtus)
K= Kindlustusosak= aastakoefitsientide (pensionipunktide) summa x aastahinne (punkti väärtus)
Aasta ei saa olla ei lühem ega pikem kui ta on, seoses sellega ei saa ka olla aastakoefitsient terve aasta täiskohal töötanud inimesel olla ei suure, ega väiksem kui 1. Seoses sellega teen ettepaneku muuta eksitav nimetus aastakoefitsient pensionipunktiks ning aastahinne punktiväärtuseks.
Töötasu arvestamine pensioni arvutamisel on siiski suhteline- inimese palgalt makstud sotsiaalmaksu summat võrreldakse riigi keskmiselt palgalt makstud summaga. Tänase pensionisüsteem iga määratud tulevik miinimumpalga lähedase kuusissetulekuga Tõnule või Marile hakkab üha enam muret tegema. Pensioni aastakoefitsient jääb ju alla 0,4. Need inimesed teevad küll igal tööpäeval usinalt tööd, aga pensioniaastaid tuleb juurde napilt. Pensionikka jõudes on töötatud küll üle 40 aasta, aga tegelikult ei ole tänase pensionisüsteemiga talle kogunenud isegi 20 pensioniaastat. Selline süsteem jätab ligi 75 % meie elanikest ( kes ei teeni keskmist palka) näljapajukile ja sellise väikse palgaga ei kogune ka midagi suurt pensioni II sambasse.
Seega peaks iga täiskohaga töötatud aasta andma pensionide arvestamisel kõigile vähemalt ühe aastakoefitsiendi ( pensionipunkti).
Järgmise etapina tuleks leida konsensuslik lahendus vanaduspensioni retoorilisteks ja tehnilisteks muutusteks. Tuleb otsustada, kui pensionipunkt ei saa olla väiksem kui üks, siis kui suur ta saab olla. Kas 3,4,5? Kas kõrgemapalgalised peaksid olema peale baasosa ka pensionipunktides solidaarsed? Kui me oleme EL solidaarsed ja aitame hetkel rasketes
oludes olevaid riike, siis kas ei peaks ka pensionisüsteemid olema kogu EL solidaarsed.
Need on küsimused, mis ootavad vastuseid ja neid vastuseid ei ole leida kerge.