Riigikogu arutas ettevõtjaid vihastanud maksuseaduse muudatustFoto: PM/Scanpix Baltics
Riigikogus läbis opositsiooni teravale vastuseisule vaatamata teise lugemise eelnõu, mis jõustudes sunnib ettevõtjaid deklareerima maksuametile kõik 1000 eurost suuremad tehingud.
„Kas on õige arutada eelnõu, mis on põhiküsimus ettevõtjatele, ja samas me teame, et mitte ükski ettevõtete katusorganisatsioone seda eelnõu ei toeta?“ küsis riigikogu liige Aivar Kokk (IRL). „Miks me karistame 80 000 ettevõtjat, kui me riskianalüüsi põhjal teame, et petturfirmasid on suurusjärgus 1000? Kas see on ikkagi proportsionaalne?“
Eelnõud kaitsnud riigikogu rahanduskomisjoni liige Remo Holsmeri (Reformierakond) sõnul on käibemaksudeklaratsiooni elektroonilise lisa loomine oluline samm võitlemaks maksupetturitega.
„Me soovime, et üleminek uuele süsteemile oleks võimalikult mugav. Lisaks möönan, et üleminek võtab ettevõtjatelt esimeses etapis lisaaega ning põhjustab osaliselt täiendavaid kulusid, kuid seejuures loodan mõistmist, miks riik seda vastutulekut palub,’’ lausus Holsmer.
Planeeritav seadusemuudatus sunnib käibemaksukohuslasest ettevõtjaid edaspidi esitama maksuametile koos igakuise käibedeklaratsiooniga elektroonilise lisa, milles on deklareeritud ostjate ja müüjate lõikes kõik arved, mis ületavad 1000 euro piiri.
Tegemist on eelnõuga, mille varasem versioon võeti läinud aasta lõpus riigikogu poolt küll vastu, kuid mille president jättis välja kuulutamata, viidates selle ebaproportsionaalsusele. IRLi hinnangul on vastuolu endiselt lahendamata.
„Kas on õige panna ettevõtjatele juurde koormust ühekordse kuluna 16 miljonit eurot ja jooksvate kuludena aastas 40 miljonit eurot, et saada 268-miljonilisest arvestuslikust käibemaksuaugust kätte vaid 30 miljonit eurot?“ küsis Aivar Kokk.
Tema hinnangul kannustab käibemaksuseadusega kiirustavat valitsust soov parandada riigieelarve positsiooni, ohverdades ettevõtjate konkurentsivõime.