Head riigikogu liikmed ja külalised.
Meil kõigil on oma suhe Eesti maaellu, enamusel meist kindlasti positiivne, läbi erinevate emotsioonide.
Iga piirkonna areng sõltub selle inimkapitali kvantiteedist ja kvaliteedist. Meie maaelu üks kriitilisemaid probleeme on rahvaarvu vähenemine ja rahvastiku vananemine. Lisaks sellele süvendab maapiirkondades majanduslike ja sotsiaalseid probleeme rahvastiku ebaühtlane regionaalne paiknemine. See on kaasa toonud kulukama teenuste pakkumise kohapeal ning halvendanud paljude piirkondade majanduslikku konkurentsivõimet.
Me soovime Eesti rahvuse ja kultuuri säilimist, seega peab riik kõigis otsustes, sealhulgas riigieelarve jaotamisel, garanteerima kvaliteetse elu võimaluse ka maapiirkondades . Kogu ühiskond peab mõistma selle küsimuse olulisust. Ning kogu poliitika peab soosima neid väärtuseid, mis võimaldavad meid rahva ja kultuurina püsima jääda.
Meie igapäevased otsused peavad olema sellised, et me saaksime pärandada laste-lastele ja nende lastele oma maa ja riigi, kus saab rääkida emakeeles. Riik peab olema mõistev, küllaldaselt paindlik ja hooliv, et märgata ja aidata Eesti erinevaid piirkondi. See on eelduseks, et maaelu ei hääbu.
Põllumajandusel on traditsiooniliselt olnud maaelus väga oluline ja kandev roll. Tänased tugevad maalised piirkonnad on sellised, kus põllumajanduslikku tegevust on olulisel määral, tootmine on integreeritud kogu toiduainetetööstusega ja kohalik majandus on mitmekesine. Alates aastast 2002 on olnud Eesti põllumajanduse kõige olulisemaks liikumapanevaks jõuks ELiga liitumine ning sellega kaasnenud ELi ühise põllumajanduspoliitika rakendamine. Tehnoloogiate areng on vabastanud osa seni põllumajanduses hõivatud tööjõudu, kes on leidnud rakendust töötlevas tööstuses, teenindussfääris ning info- ja kommunikatsiooni valdkondades.
See on kaasa aidanud teiste majandusharude kasvule, aga ka linnastumisele.
—-
Euroopa Liidu põllumajanduse otsetoetused tuleb võrdsustada järgmise finantsperioodi jooksul ja see ei tohi toimuda investeeringuteks ja innovatsiooniks kavandatavate maaelu arengutoetuste vähendamise arvelt. Me soovime Euroopa Liidus võrdset kohtlemist põllumajandustoetuste osas, IRL peab vajalikus säilitada ka Eesti riigipoolne rahastamine põllumajandussektorile vähemalt senises mahus. Nii suudame tagada Eesti põllumajanduse konkurentsi- ja ekspordivõime ning meie maapiirkondade jätkusuutliku arengu.
Kool ja õpetaja on maa soolad. Mis saab edasi? Laste arv väheneb ja õpilasi ei jätku enam kõigile koolidele. Lasteaiad ja algkoolid peavad jääma võimalikult kodude lähedale. Tuleb kõrvale jätta emotsioonid ja vaadata tõele näkku, kõikide põhikoolide ja gümnaasiumite jaoks lapsi ei jätku.
Aeg on omavalitsustel ühise laua taha istuda ja teha otsused: Mis kool , kuhu jääb? Kuidas lahendada lastele tasuta transport, huvihariduse kättesaadavus ja õpilaskoha võimalus. See lahendus peab olema kompaktne, arvestades tänase noore õppimisvajadusi. Et andekad noored, kelle vanemad ei saa eesti keskmist palka, peavad saama ka võimaluse õppida kõrgkoolis. Meie saalis on juba toimunud tasuta kõrghariduse seaduse esimene lugemine. See on üks oluline samm, et me ei pea oma kodu valima vaid palganumbri järgi, vaid võime ka nautida maaelu, mitte kartes, et seetõttu, meie laste tulevik kuidagigi kannataks.
Üks maaelu võtmeküsimusi on haldusteema : Kuidas edasi minna? Aeg on oma eriarvamused kõrvele lükata, alustada diskussiooni ning otsida paremaid lahendusi maaelu elavdamiseks. Tänased omavalitsused on kindlasti piirkonna kompetentsikeskused, sõltumata kui suured või väikesed nad on. Me peame aruteludes selgelt paika panema milliseid funktsioone keegi täidab. Olgu selleks siis külaselts, vallavalitsus, OVL, maavalitsus või riigi erinevad struktuurid. Ma arvan, et ühiskond on tänaseks valmis nendel teemadel selge ja kõva häälega arutlema ja lahendusi otsima. Kas meie siin saalis oleme selleks valmis? Loodan, et jah, sest täna ei konkureeri enam omavalitsused omavahel vaid me konkureerime naaberriikidega, kelle elatustase on kõrgem meie omast. Me peame tunnistama, et me ei osanud karta seda, et meie tööjõust nii palju kolib teistesse heaoluriikidesse. Et neid inimesi tagasi tuua, peame me looma ka oma kodumaal tunduvalt paremad võimalused
Maapiirkondade hääbumise protsess aina süveneb ja see ei ole vaid Eesti probleem.
Õnneks on maapiirkondades väga palju töökaid ja tublisid inimesi, väga paljudel on ilusad maakodud, inimesed hoiavad oma kodukohta . Palju on neid aktiviste, kes jäärapäiselt veavad kultuuri- ja seltsielu maapiirkondades. Samuti väärivad aplausi need maapiirkondade ettevõtjad, kes kõigi kiuste ei ole oma ettevõtte uksi kinni pannud ja pakuvad tööd neile, kes ei ole veel linnadesse ja piiri taha putkanud.
Inimeste suurenenud mobiilsus ja kaasaegsed kommunikatsioonivahendid loovad üha uusi võimalusi. Kaugused minetavad tähtsuse ja tekivad uued suhtlemisvõrgustikud. Rohkem ja rohkem tekib kaugtöövõimalusi. Riik on viimastel aastatel investeerinud ….
Ühistransport, uued rongid, teedevõrk interneti lairiba projekt, erinevad struktuurfondid ja El toetusmeetmed, kaugtöökohad
Lõpetuseks soovin tänada kõiki esimese maaelu arengu aruande koostajaid. Maaelu on väga oluline valdkond, mis väärib pidevat tähelepanu ja diskussiooni. Loodan, et selliste maaelu aruannete koostamine muutub igaaastaseks.