Kiire ühendus vähendab piirkondlikku kihistumist

Jaanuaris käiku läinud uued reisirongid tähistavad sisseelamisraskustele vaatamata olulist kvaliteedihüpet Eesti ühistranspordi arengus. Kindlasti ei jää porgandpunased rongid viimaseks oluliseks investeeringuks, mis selles vallas tehtud.
Eks iga uus asi tahab harjumist ja teisiti pole see ka uute rongidega ega ka uue firmaga, mis reisijatevedu korraldab. Riigi soov on pakkuda inimestele võimalikult heal tasemel ja konkurentsivõimelist ühistransporditeenust ning suur samm selles suunas on uute rongide liiniletulekuga astutud.
See ei tähenda, et reisirongiliikluse arengus oleks lagi saavutatud. Arenenud Euroopa riikide mõistes kvaliteetse ühistranspordini on Eestis minna veel pikk tee. Et seda teed käia, peame teadma, kuhu soovime välja jõuda ja milliseid ühiskonna vajadusi peab ühistransport rahuldama. Samas tuleb aru anda, et meie ressursid on piiratud ja iga investeering vajab tõsist kaalutlemist.
Ühistranspordi kvaliteedi ja sellest tulenevalt ka kasutatavuse määrab suures osas väljumiste sagedus ja vahemaa läbitav kiirus. Nagu teame, on Eesti erinevate piirkondade majanduslik aktiivsus isepalgeline. See on kaasa toonud perifeersete maakondade tühjenemise ja inimeste koondumise Tallinnasse ning selle lähiümbrusse. Samas toob elanike arvu ülemäära kiire suurenemine kasvupiirkondades kaasa omad probleemid – kinnisvara ennatlik kallinemine, suutmatus tagada inimestele eluks vajalik taristu, lasteaia- ja koolikohtade puudus jne.
Kokkuvõttes on Eestimaal palju tühjalt seisvaid eluasemeid, mille järele pole turul nõudlust, samas kui inimesed on töökoha tõttu sunnitud kolima Tallinnasse, kus elatakse tihtipeale halvemates olmetingimustes kui varem.

Raudtee mitu eesmärki
Iga investeeringuga peab looma ka lisaväärtuse. Tallinn-Tartu kiirraudtee ühendaks Eesti kaht suuremat linna. Toimiv ühistransport on oluline osa majanduse vereringest.
Rahvastiku koondumine linnadesse on üleilmne protsess ja donkihotlikult selle vastu võidelda ei ole mõistlik. Küll on aga võimalik läbi avalike investeeringute luua tingimused selleks, et inimesete koondumine toimuks ühe keskuse asemel mitmesse.
Eesti regionaalselt tasakaalustatud arengu tagamiseks on kriitilise tähtsusega Tartu linnapiirkonna areng. Tartu konkurentsivõimest sõltub kogu Lõuna- ja märgatavas osas Kesk- ning Ida-Eesti maakondade tulevik.
Tartu konkurentsivõime tõstmise üheks oluliseks tingimuseks on ühendused muu maailmaga. Elu näitab, et Ülenurme lennujaamast ei saa veel nii pea toimivat õhusilda, mistap tuleb liikuma pääsemiseks kasutada teisi võimalusi.
Üks viis on luua kiire raudteeühendus Tartu ja Tallinna (lennujaama) vahel. Selleks tuleb Ülemistele rajada lennu-, bussi-, trammi- ja rongiliikluse ühine reisiterminal, mis võimaldaks piltlikult öeldes astuda rongist lennujaama või lennukilt perroonile ning jätkata mugavalt reisi.
On vajalik parandada inimeste ja kaupade liikumisvõimalust, st teha need nii majanduslikult, ruumiliselt kui füüsiliselt kättesaadavamaks, kiiremaks ja mugavamaks.

Meil vaja kiireid Eesti-siseseid ühendusi.
Ühendusajad peavad olema reisijate ja kaubaveo jaoks mõistlikud, arvestades tehnoloogilisi võimalusi ja ohutuse piiranguid. Uued rongid, mis võiksid sõita 160km/h, aga sõidavad 100-120 km/h lihtsalt sellepärast, et taristu ei võimalda enamat. Selleks tuleb Tallinna ja Tartu vaheline raudtee tuleb rekonstrueerida 80 minutiga läbitavaks. Samuti tuleb suve hakul, kui saabuvad täiendavad reisirongid, täiustada ka seniseid Tartu-Tallinn reisigraafikuid nii, et jõuaks ikka hommikul kella kaheksaks ja üheksas tööle nii suurlinnadesse kui ka Jõgevale ja Elvasse. Uued kahevaguniga rongid (rööbasbussid) sobiks just hästi Elva-Tartu-Jõgeva liinile, et ka väiksematest peatustest reisijad jõuaksid hommikul tööle ja õhtul koju. Kiire ja kvaliteetne raudteeühendus kahe Eesti suurema linna vahel parandab Tartu ettevõtluskliimat ning vähendab inimeste motivatsiooni kolida Tallinnasse. Head ja mitmekesised ühendused loovad võimaluse käia Tallinnas või Tartus tööl, aga elada maapiirkondades, rebimata katki oma juuri.

Lööme kaks kärbest ühe hoobiga
Rajame Rail Balticu läbi Tartu, mis ühtlasi annab meile Tallinna ja Tartu vahele uue raudteeliini, mis võimaldab vajadusel suurendada nii kauba- kui reisijavedu, teha regionaalpoliitikat jne.
Lisaks Tartule tuleb hinnata, milliste teiste Eesti tõmbekeskustega on veel võimalik sisse seada kiire rongiühendus Tallinnaga. Investeeringud Eesti-siseste raudteeühenduste parandamiseks on vajalikud sõltumata sellest, kas Rail Baltic tuleb ja kui, siis millisesse trassikoridori see paigutatakse. Kahtlemata vajavad nii Tallinn kui Tartu head raudteeühendust Balti pealinnade ja sealt edasi Kesk-Euroopaga, aga Rail Baltic ei lahenda riigi-siseseid puudujääke.
Täpselt nii nagu Tallinn-Tartu maantee laiendamise kõrval tuleb tagada ka teiste linnade omavaheline ühendatus, tuleb sõltumata Rail Balticust tegeleda olemasoleva Eesti raudteevõrgu arendamisega, erinevate liikumisviiside omavaheline ühendamisega ja raudtee- ning maantee-transpordisõlmede väljaehitamisega.
Heal tasemel ühistransport võimaldab Eesti regioonidel areneda ühtlasemas tempos, vähendada ühiskonna kihistumist regionaalses mõõtmes. See aitab tugevdada Eesti regionaalseid keskusi, mis praegu ähvardavad Tallinnasse tühjaks joosta. See aitab tugevdada ka meie riigi pealinna Euroopa konkurentsis.
Mõistagi vajab iga investeering rahastamist. Leian, et Eesti ei peaks kartma riigivõlakirjade emiteerimist oluliste taristuinvesteeringute rahastamiseks, sest see tasub end mitmest vaatepunktist rohkem ära, kui investeeringute tegemata jätmine.

Raudtee peab toetama regionaalarengut. Kiired ühendused loovad võrdsemad tingimused ettevõtluse arenguks üle kogu Eestimaa. See suurendaks majanduskasvu, -riigi maksutulu ja looks uusi töökohti. Sestap on IRL otsustanud, et eeltoodud seisukohad peavad leidma kajastust ka transpordi arengukavas aastateks 2014-2020.