Kategooria arhiiv: Kategooriata
Riik peab raudtee ehitamiseks laenu võtma
Tallinn – Tapa – Tartu ja Tapa – Narva raudteel piirkiiruste tõstmiseks vajalike tööde kirjeldus ning raudteelõigud.
Kohtumine Madalmaade Kuningriigi suursaadik Jos Schellaarsiga (o4.11.2013.a.)
Kohtumisel suursaadikuga ja tema meeskonnaga oli meeldiv tõdeda, et suursaadik teadis hästi meie Kalevipoja Uisumaratoni, mille alguse juures sai oldud. Loodan, et see kohtumine andis uue tõuke uisuhuviliste hollandlaste tulekuks Peipsi järvel toimuvale uisumaratonile.
Meenutuseks: “Jõgevamaa Nokiaks” kutsutud Kalevipoja Uisumaraton Peipsi järvel on saanud mitme tunnustuse osaliseks.
Eestimaa Spordiliit “Jõud” hindas 2007. aasta märtsis peetud II Kalevipoja Uisumaratoni parima piirkondliku spordiürituse auhinna vääriliseks. Sihtasutus Lõuna-Eesti Turism andis konkursil “Ehe Lõuna-Eesti” Kalevipoja Uisumaratonile eduka turismiobjekti tiitli. Mulle, kui Peipsi järvel korraldatava uisumaratoni ühele idee autoritest ja teokstegijatest, anti Eesti uisuspordi suursündmuse mõtte realiseerimise eest Maalehe “Aasta Tera” 2006 tiitel.
Uute projektide algatamine
* Piirkonna ajaloo jäädvustamine (14 raamatut)
* Kogu Jõgeva maakonna katmine WiFi võrguga
* Kesk-Peipsi sadamate projekt
* Siimusti Lastekodu “Andruse” maja ehitus * Elamumaa maamaksust vabastamine Jõgeva vallas
* Kuremaa Pansionaadi ehitamine
Ürituste korraldamine
* JC Kevadjooks
* Kalevipoja Uisumaraton
* Kalevipoja Rulluisumaraton
* Kalevipoja Kala- ja Veefestival
* Heategevuskontsertide korraldamine
(Laiuse kirik, Werol Tehased AS, Maarja-Magdaleenakirik, Mustvee linnas, Põltsamaa Niguliste kirikus))
Raamatukogupreemia Sõber IDA
Preemia eesmärk on avaldada tunnustust isikutele, kes oma tööalase tegevusega on andnud silmapaistva panuse Jõgeva maakonna raamatukogunduse arendamisse ja selle maine tõstmisse. Sõber IDA antakse mitteraamatukogutöötajale, kes on üles näidanud Jõgevamaa raamatukogude ja nende töötajate suhtes hoolivust, lugupidamist ning hinnanud kõrgelt nende tööd ja aidanud kaasa raamatukogunduse edendamisele maakonnas. Jõgevamaa raamatukogutöötajad andsid Aivar Kokale esimese Sõber IDA tiitli 2008. aastal.
Olen olnud Peipsi järvel korraldatava uisumaratoni üks idee autoritest ja teokstegijatest.
Jõgevamaa Nokiaks” kutsutud Kalevipoja Uisumaraton Peipsi järvel on saanud mitme tunnustuse osaliseks. Eestimaa Spordiliit “Jõud hindas 2007. aasta märtsis peetud II Kalevipoja Uisumaratoni parima piirkondliku spordiürituse auhinna vääriliseks. Tiitliga kaasnes ka 10 000 krooni auhinnaraha. Sihtasutus Lõuna-Eesti Turism andis konkursil “Ehe Lõuna-Eesti” Kalevipoja Uisumaratonile eduka turismiobjekti tiitli. Jõgeva maavanem Aivar Kokk, Peipsi järvel korraldatava uisumaratoni idee autor ja teokstegija, pälvis Eesti uisuspordi suursündmuse mõtte realiseerimise eest Maalehe “Aasta Tera” 2006 preemia.
Millele panustame järgmisel aastal?
Tuleva aasta riigieelarve eelnõu on kahe ööistungiga läbinud Riigikogus kaks lugemist. Nagu eelarve menetlemisel kombeks, on vaidlused olnud tulised, kuna raha hulk, mida jagada, on alati piiratud. Positiivne asjaolu kõikide nende vaidluste juures on aga see, et üle mitme aasta on meil midagi reaalselt jagada.
Järgmise aasta riigieelarve tulud suurenevad 163,1 miljoni euro ehk 2,2 protsendi võrra 7,5 miljardi euroni. 2013. aasta riigieelarve kulud suurenevad 1,1 protsenti 7,7 miljardi euroni.
Eelarves on päris mitu punkti, mille üle rõõmu tunda, eriti kui arvestada üldist Euroopa majanduslikku keskkonda, kus Eesti viibib. Ainuüksi see, et riigi kulutused järgmisel aastal suurenevad, on Euroopa üldise avalike kulutuste kärpimise taustal positiivne fakt. Tänu vastutustundlikule eelarvepoliitikale saame meie, erinevalt suurest osast muust Euroopast, seda endale reaalselt ka lubada. Teisalt ei ole kulutuste suurendamine eesmärk omaette, vaid tuleb hästi järele mõelda, mida me soovime tehtavate väljaminekutega saavutada.
Omavalitsuste teed korda!
Tegemist on pikemaajalise protsessiga, milles väljendub mitte ainult Riigikogu koalitsiooni, vaid ka opositsiooni tahe.
Leppisime 2011. aastal Riigikogu kõiki fraktsioone hõlmavas omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma ümarlauas kokku, et kütuseaktsiisist tee-ehitusse minevatest summadest tuleb kümnendik eraldada omavalitsustele teede korrashoiuks.
Kui veel eelmisel aastal oli see protsent viis, siis tänavu 6,5 ja vastavalt eelarvekõnelustel kokku lepitule tõuseb omavalistuste teedele eraldatava raha osakaal järgmisel aastal kümne protsendini. Rahas tähendab see vahendite 60-protsendist tõusu 29,3 miljonile eurole.
Kuigi kohaliku teevõrgu vajadus investeeringute järele on kahtlemata palju suurem, on tegemist märkimisväärse kasvuga, mis võimaldab näiteks valdadel suurendada mustkattega sõiduteid ja maakonnakeskustes uuendada auklikke tänavakatteid.
Ebavõrdsus vajab tasandamist
Usun, et parteideülene kokkulepe valitseb ka Eesti põllumeeste toetamise asjus, kes on Euroopa Liidu ühtsest põllumajanduspoliitikast tuleneva ebavõrdsuse tõttu sunnitud ka järgmisel aastal läbi ajama oluliselt väiksema toetusrahaga, kui nende konkurendid mujal Euroopas. Jutt käib siseriiklikust otsetoetusest, mida on eelarve eelnõus ette nähtud eraldada 24,3 miljonit eurot ja mis peaks tasandama Euroopa Liidu ebavõrdse toetustepoliitika tagajärgi Eestis. Mul on hea meel avalduse „Eesti põllumajandusest ja Euroopa Liidu Ühise Põllumajanduspoliitika reformist“ eelnõu esitajate esindajana tõdeda, et 68 riigikogu liikme toetusel võttis Riigikogu 21.novembri hilisõhtul vastu avalduse, millega kutsutakse Euroopa Liidu liikmesriike, Euroopa Parlamenti ja Euroopa Komisjoni ülesse põllumajanduse otsetoetusi Euroopas kiiremini võrdsustama ning nende osakaalu põllumajanduspoliitikas vähendama. See avaldus on selge signaal meie põllumeestele, maapiirkondade elanikele ja Eesti põllumajandussektorile laiemalt, andes teada, et põllumajandust nähakse Eesti majanduse olulise ja maapiirkondade arengut tagava osana.
Me ei tea, millised näevad välja Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika toetused aastal 2014, mil algab uus eelarveperspektiiv. Keegi ei tea, sest seda pole veel otsustatud. Ent vähemalt tuleval aastal, mil riigil on veel võimalik oma põllumehi ebavõrdses konkurentsiolukorras toetada, tuleb meil seda ka teha.
Kaalul pole tegelikult ei rohkem ega vähem, kui Eesti kapitalil põhineva põllumajandustootmise eksistents. Pole saladus, et erinevatel põhjustel raskustesse sattunud Eesti talud ja farmid, on meil müüdud välismaalastele, kelle stardipositsioon on tänu nende kodumaal makstavatele toetustele siin parem.
IRL pole välisinvesteeringute vastu, kuid me oleme ka kodumaise kapitali poolt. Oleme selle poolt, et äris, kaasa arvatud põllumajanduses, oleks turuosalistele tagatud võrdsed võimalused. See tähendab, et kui Euroopa Liit ei suuda tagada meie põllumeestele turul võrdseid tingimusi, peame tegema seda ise, kuni saame.
Tõenäoliselt valitseb selles küsimuses parteide vahel konsensus, sest kui me suutsime siseriiklikke otsetoetusi maksta kõige hullematel kriisiaastatel, mil eelarve vähenes nagu kevadine sulalumi, siis näiks imelik, kui me seda nüüd, mil eelarve kasvab, ei tahaks enam teha.
Pensionid kasvavad ja maksukoormus langeb
Kolmas punkt riigieelarve eelnõus, mis samuti erinevate erakondade vahel vastuolusid ei tohiks tekitada, on järgmisel aastal aset leidev pensionide keskmiselt viieprotsendine tõus. Mõistagi on seda võrreldes viimase aja elukalliduse kasvuga vähe, kuid seda on siiski rohkem kui mitte midagi.
Selline on majanduslik keskkond ja Eesti riigi võimalused, milles me järgmisel aastal elame.
Tuleb tähele panna, et kuigi praegust valitsust on sarjatud kokkuhoiu ja kärpimise pärast, on tuleva aasta eelarve defitsiidis (0,7 protsenti SKPst). Jätkuvalt. Tegelikult elab ka Eesti riik praegu üle oma võimete ja kulutab rohkem, kui maksudena kogub. Mis juhtub siis, kui see praktika kontrolli alt väljub, näeme praegu Kreekas ja Hispaanias, kus valitsus on sunnitud ka pensione kärpima, mida Eestis pole juhtunud.
Järgmise aasta prioriteediks on kindlasti ka õpetajate, päästjate, kaitseväelaste, politseinike ja meditsiinitöötajate palgatõus. Riigisektoris suureneb solidaarselt palgafond 4,4% kogutõusuga 29,3 miljonit eurot. Töötuskindlustuse makse väheneb 3%-le ning kogu maksukoormus langeb 2013. aastal 0,6 protsendi võrra 32,6 protsendile.
IRL täidab oma valimislubadused!
Järgmisest aastast jõustub vanemapension, kaob kodualune maamaks ja alates sügisest rakendub tasuta kõrghariduse reform.
Järgmise aasta sügisest , koos tasuta kõrghariduse reformi rakendumisega, eraldatakse eelarvest vajaduspõhiste õppetoetuste jaoks täiendavad 3,6 miljon eurot ning mõne aastaga tõuseb õppetoetuste maht riigieelarvest võrreldes tänavusega kahekordseks. See lubab riigil maksta alates tulevast sügisest rohkem kui kolmandikule tudengitest 135 euro suurust toetusraha kuus.
Lisaks jõustub järgmisest aastast vanemapension ning käivitub lastetoetuste tõus, mis rakendub täismahus 2015. aastast. Lastetoetuste reformi tulemusena tõstetakse suhtelises vaesuses elavate ühe lapsega perede lastetoetused senistelt 19lt 38 euroni ja kahe lapsega peredel 38lt 76 euroni kuus. Sellega jõuab täiendav abi just nendeni, kes seda kõige enam vajavad. Lisaks vajaduspõhisele lastetoetuste tõusule tõusevad ka universaalseid lastetoetused alates kolmandast lapses seniselt 57lt 96 euroni. Koduomanikele on aga heaks uudiseks, et tulevast aastast kaob kodualune maamaks, mis jätab koduomanikele kätte täiendavad 13 miljon eurot. Samuti eraldab riik täiendavad 10 miljon eurot kortermajade soojustamiseks. Ei maksa unustada, et korralikult soojustatud korteris on kokkuhoid küttearvetelt kuni 50%.
Tuliste eelarvevaidluste ajal tuleb meeles pidada lihtsat tõsiasja, talupojatarkust, kui soovite: sotsiaalkulutuste suurenemise aluseks on riigi võime hoida eelarve tasakaalus. Kui on raha, siis saab seda ka kulutada. Ainult nii on võimalik järk-järgult suurendada meie rikkust ja heaolu.
Riigikogu võttis vastu avalduse põllumajandustoetuste kiiremaks võrdsustamiseks
Riigikogu võttis öösel vastu avalduse, millega kutsutakse Euroopa Liidu liikmesriike, Euroopa Parlamenti ja Euroopa Komisjoni ülesse põllumajanduse otsetoetusi Euroopas kiiremini võrdsustama ning nende osakaalu põllumajanduspoliitikas vähendama.
„Balti riikide sooviks on otsetoetuste taseme kiirem järgijõudmine teistele riikidele. Vastasel juhul satub tugeva löögi alla meie põllumajandussektori konkurentsivõime, väheneb kohalik tootmine ja suureneb importtoodangu osakaalu tähtsus kohalikul turul,“ ütles Riigikogu maaelukomisjoni aseesimees ja avalduse üks algatajatest Aivar Kokk (IRL).
Koka sõnul on avaldus tugev signaal ka meie põllumeestele, maapiirkondade elanikele ja Eesti põllumajandussektorile laiemalt, et põllumajandust nähakse Eesti majanduse olulise ja maapiirkondade arengut tagava osana.
„Avaldus rõhutab maaelu olulisust, pidades silmas eelkõige toiduga varustatuse, regionaalarengu, majandus- ja julgeolekupoliitilisi aspekte. Arvestades meie maaressurssi, geograafilist asukohta ja pikaajalisi traditsioone, omab Eesti põllumajandus suurt potentsiaali,“ rääkis Kokk.
„Kui Eestile makstavad põllumajanduse otsetoetused jäävad liiga madalale tasemele, siis on selge, et Eesti põllumajandussektori konkurentsivõime väheneb, mis omakorda tähendab Eesti põllumajandustootmise vähenemist ja kokkukuivamist,“ ütles Kokk.
„Euroopa Komisjoni praegune ettepanek, mille kohaselt tõuseksid otsetoetused Eestis 42%-lt liidu keskmisest järgmise Euroopa Liidu finantsperioodi lõpuks ainult 58%-ni, on vastuolus Euroopa Liidu aluspõhimõtetega – võrdse kohtlemise ja võrdsete konkurentsitingimustega,“ lisas Kokk.
Avaldusega kutsub Riigikogu Euroopa Liidu liikmesriike, Euroopa Parlamenti ja Euroopa Komisjoni ülesse:
1. kehtestama selline ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) otsetoetuste süsteem, mis tagaks võrdsed konkurentsitingimused kõikidele Euroopa Liidu põllumajandustootjatele;
2. minema järgmisel Euroopa Liidu finantsperioodil üle uuele otsetoetuste arvestamise metoodikale, mis võimaldaks vältida olulisi erinevusi Euroopa Liidu otsetoetuste kõrgeima ja madalaima taseme vahel ning mis arvestaks majandus- ja keskkonnakriteeriume;
3. jätkama nii otsetoetuste kui ka maaelu arengu kava meetmete rahastamist selliselt, et oleks tagatud põllumajanduse ja maapiirkondade jätkusuutlik areng;
4. suhtuma paindlikult, arvestades liikmesriikide eripärasid, keskkonnasäästlike põllumajandustavade rakendamise eest makstava lisatoetuse tingimusena kavandatavasse 7% ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade nõudesse;
5. andma ühtset pindalatoetuse süsteemi rakendavatele liikmesriikidele võimalus arvata toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka see põllumajandustootmiseks sobiv maa, mis ei olnud heas põllumajanduslikus korras 2003. aasta 30. juuni seisuga ja mille kohta ei ole seni olnud võimalik taotleda ühtset pindalatoetust.