Karm Põud mõjutab kõigi Eesti inimeste elu ning eriti raskesse olukorda on sattunud meie põllumajandustootja
Eesti põllumees toimetab talupojatarkusega. Kui vähegi võimalik, hoiab ta tagavaraks loomasööki ja kuna kevadel prognoositi põuda, külvasid paljud põllumehed maisi, et saada ka põuasel ajal kätte loomadele vajaliku söödakoguse. Paljudel põldudel mais õitseb ja hakkab tõlvikut looma. Pikkuselt ta küll enam suurt ei kasva, aga väärt loomasööda lisa annab küll. Eelis on nendel loomakasvatajatel kellel on eelmisest aastast silo varuks. Põllumehed ootavad vihma, et saada vajalikku sööta juurde teisest ja ehk ka kolmandast niitest.
Ka põhk on lehmasööt, aga kuigi osa vilja on väga ilus, on see madal ja seoses sellega saadakse ka põhku tunduvalt vähem kui eelmisel aastal. Peagu on käes ka uus külvi aeg ning mitmed loomakasvatajad plaanivad külvata rukist, et seda siis mai alguses siloks teha. Siiski on oht, et kuiva pinnasesse külvamisel satub ohtu ka järgmise aasta saak. Kuigi, kui ringi sõita, siis just on kodumaine rukkisort Sangaste põuale kõige paremini vastu pidanud. Eestimaa erinevates piirkondades on olukorrad erinevad. Leidub piirkondi, kus vihma nähti viimati aprillis, kuid ka neid mis on saanud vihma ka suvekuudel. Et tänast põllumeeste olukorda leevendada tuleks toetuseks abi küsida Euroopa Komisjonilt ja vajadusel leida raha ka riigieelarvest, aga kellele ja kui palju toetusi maksta tuleb vaadata eraldi ettevõtete kaupa.
Riigi senised sammud olukorra leevendamiseks
Täna kehtiv seadus ei luba seoses põuaga välja kuulutada erakorralist olukorda, kuid ilmaolusid arvestades tuleb meil astuda samme, mis aitaksid põllumehi võimalikult kiiresti. Hädaolukorraseaduse muutmine võtaks liiga palju aega. Seetõttu peame kaaluma teisi võimalusi. Koalitsioon on esimesed sammud selleks teinud.
Olukorda aitavad osaliselt leevendada sellel aastal suurenevad põllumajandustootjate otsetoetused. Eelmise aastaga võrreldes suurenevad Euroopa Liidu poolsed otsetoetused ligikaudu 10 miljoni euro võrra ja kokku makstakse otsetoetustena välja 133,94 miljonit eurot. Tänased koalitsioonipartnerid Isamaa, Keskerakond ja SDE, taastasid ka siseriiklikud otsetoetused põllumeestele. 2017. aastal maksti Eesti põllumeestele siseriiklikke üleminekutoetusi ligi 20 miljonit eurot ja sellel aastal makstakse ligi 18 miljonit eurot, mis on maksimaalsed EL poolt lubatud määrad. Pehmematest meetmetest on saadetud pöördumine pankadele ja kokkuostjatele, mis kutsuvad üles mõistvale suhtumisele.
Selleks, et erakorralist olukorda saaks välja kuulutada tuleks muuta seadust. Juhul, kui seadus isegi võimaldaks seoses põuaga erakorralise olukorra väljakuulutamist, jääb ikkagi selgusetuks, mis abi põllumeestel sellest oleks. Kui põllumehed kannavad seoses põuaga erakorraliselt kahjusid, siis tuleb pöörduda Euroopa Komisjoni poole taotlusega saada vahendeid põllumeestele erakorralise toetuse maksmiseks. Nii piimakriisi puhul kui ka seoses seakatkuga on Eesti nii käitunud ja Euroopa Liidult ka erakorralist toetust saanud, mis on meie põllumeestele suureks abiks olnud.
Inimesi tasuks siiski hinnata ennekõike nende tegude, mitte sõnade järgi
Eesti põllumehed mäletavad, et 2014. aasta kevadel, kui Reformierakond moodustas sotsidega valitsuse vähendati Eesti maaelu arengukava kaasfinantseerimist 25 protsendilt 15 protsendile. Sellega viidi põllumajandussektorist jäädavalt välja umbes paarsada miljonit eurot. Reformierakond on alati olnud vastu ka siseriiklike otsetoetuste põllumeestele maksmisele.
Tulevasi valimisi silmas pidades on Reformierakond, asunud süüdistama tänast valitsust. Uskumatult küüniline on üritada noppida poliitilisi punkte olukorras, mil meie põllumehed seisavad silmitsi tohutute väljakutsetega. Tänane koalitsioon on oma tegudes näidanud, et põllumehi toetatakse ning plaanime sellega ka tulevikus jätkata.
Finantsvõimekust peab riik põllumehele pakkuma, et ta ka järgmisel kevadel vilja külvataks ja loomad laudas oleksid.
Riigi eelarvest tuleb leida Maaelu Edendamise Sihtasutusele lisaraha, et seda oleks võimalik kasutada käibevahendite laenude väljastamisel, see aitaks põllumehi, kellel sügisel tekib probleeme käibevahenditega. MESS oleks kohe valmis raha vastu võtma ja selle küsimusega tegelema. Samuti tuleks PRIA toetused , mida tavaliselt makstakse detsembris, tuua toetuste väljamaksmine varasemaks ajaks, et suurendada põllumeeste finantsvõimekust. Kolmandaks tuleks koos Keskkonnaametiga üle vaadata veekasutuspiirangud ja võimalusel neid erandlikus olukorras leevendada. Need oleksid esimesed sammud põllumeeste abistamiseks.