Eesti põllumeeste toeks on üks samm tehtud ja see ei jää viimaseks

Riik peab pakkuma põllumehele finantsvõimekust, et ka järgmisel kevadel vilja külvataks ja loomad laudas oleksid. Üks esimestest sammudest põllumeeste abistamiseks oli raha eraldamine riigi eelarvest Riigikogu maaelukomisjoni ettepanekul. Maaelu Edendamise Sihtasutusele eraldatud 20 miljonit eurot on võimalik kasutada käibevahendite laenude väljastamisel, kirjutab Riigikogu maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk (Isamaa).
Eestimaa erinevates piirkondades on olukorrad erinevad ning kõiki põllumajandustootjaid ei saa mõõta ühe mõõdulindiga, sest kahjude ulatus pole tänaseks täpselt teada. Et tänast põllumeeste olukorda leevendada tuleks toetuseks abi küsida Euroopa Komisjonilt ja vajadusel leida raha ka riigieelarvest, aga kellele ja kui palju toetusi maksta tuleb vaadata eraldi ettevõtete kaupa.
Eesti põllumees on leidlik ja toimetab talupojatarkusega. Need, kel võimalik on hoidnud tagavaraks loomasööki, et ka põuasel ajal oleks olemas vajalik söödakogus. Põllumehed ootavad vihma, et saada vajalikku sööta juurde teisest ja ehk ka kolmandast niitest. Peagi on käes uus külvi aeg ning mitmed loomakasvatajad plaanivad külvata rukist, et seda siis mai alguses siloks teha. Siiski on oht, et kuiva pinnasesse külvamisel satub ohtu ka järgmise aasta saak. Eelis on nendel loomakasvatajatel, kel on eelmisest aastast silo varuks.
Riik peab pakkuma põllumehele tuge, et ka järgmisel kevadel vilja külvataks ja loomad laudas oleksid.
Eriolukorraseaduse muutmine tuleb küll kohe alustada, aga selle vastuvõtmine võtab liiga palju aega. Seetõttu peame kaaluma ka teisi võimalusi. Koalitsioon on esimesed sammud selleks teinud. Üks esimestest lahendustest oli Riigikogu maaelukomisjoni ettepanekul raha eraldamine riigi eelarvest. Maaelu Edendamise Sihtasutusele eraldatud 20 miljonit eurot on võimalik kasutada käibevahendite laenude väljastamisel. Maaelu Edendamise SA on kohe valmis laenude väljastamisega tegelema, et toetada neid põllumajandusega tegelevaid ettevõtteid, kes vajavad lisa käibevahendid.
Olukorda aitavad osaliselt leevendada ka sellel aastal suurenenud põllumajandustootjate otsetoetused. Eelmise aastaga võrreldes suurenesid Euroopa Liidu poolsed otsetoetused ligikaudu 10 miljoni euro võrra ja kokku makstakse otsetoetustena välja 133,94 miljonit eurot. Lisaks taastasid tänased koalitsioonipartnerid Isamaa, Keskerakond ja SDE siseriiklikud otsetoetused põllumeestele. 2017. aastal maksti Eesti põllumeestele siseriiklikke üleminekutoetusi ligi 20 miljonit eurot ja sellel aastal makstakse ligi 18 miljonit eurot, mis on maksimaalsed EL poolt lubatud määrad.
Esimesed sammud peavad viima järgmisteni
Põllumajandus erineb teistest majandusharudest selle poolest, et tekkinud kahjusid ei ole võimalik kiiresti taastada. Loomakasvatajale ei saa öelda, et taastud selle aasta raskustes juba järgmisel aastal. Karja taastamine ei käi üleöö, vaid selleks kulub aastaid. Just seetõttu peame juba täna tegelema sellega, et loomapidajad saaksid karja suuruse säilitada.
Tavaliselt makstakse PRIA toetuseid detsembris, kuid arvestades tänaseid olusid tuleb leida võimalus, et üleminekutoetused viljakasvatajatele ja MAK keskkonnasõbraliku majandamise väljamaksmised tuua juba oktoobrikuusse (liikmesriigid võivad alates oktoobri keskpaigast põllumajandustootjatele ettemaksena maksta kuni 85% maaelu arengu toetustest). Samuti tuleks oktoobrikuus osaliselt välja maksta ka otsetoetused (liikmesriigid võivad alates oktoobri keskpaigast põllumajandustootjatele ettemaksena maksta kuni 70% otsetoe­tuste summast). Üle tuleks vaadata PRIA poolsed nõuded ja kohustused põllumeestele, sest kolm viimast aastat on olnud põllumeestele väga keerukad. Samuti tuleks leida PRIA-l võimalusi investeeringutoetuste tähtaegade pikendamiseks.
Üks võimalustest toetada põllumehi seoses põukahjustustega oleks MAKI nn tootmise potentsiaali taastamise meetme rakendamine.(Euroopa Komisjoni teatel on maaelu arengukava raames tootjaid võimalik toetada, kui liikmesriik tunnistab põuaolukorda kui “loodusõnnetust” – siis võib kuni 100% ulatuses toetada põua tõttu kahjustatud põllumajandustootmise potentsiaali taastamist.)
Siit tekib ka küsimus, kas me ikka ei peaks teatud piirkondades välja kuulutama põuaolukorda kui “loodusõnnetust”.
Lisaks tuleks koostöös Keskkonnaametiga üle vaadata veekasutuspiirangud ja veeseadusest tulenevad nõuded ning võimalusel neid erandkorras leevendada, eriti mis puudutab veekaitsevööndis majandustegevuse lubamist st lubada põuasel suvel seal söödavarumist.
Hea näide parlamentaarsest demokraatiast
Lisaks sooviksin rõhutada veel ühte asjaolu. Aastate jooksul on mitmed kriitikud heitnud meie riigikorraldusele ette seda, et Riigikogu on muutunud kummitempliks. Maaelu Edendamise Sihtasutusele raha eraldamine maaelukomisjoni ettepanekul on hea näide sellest, et piisava soovi ja tahtmise korral on ka Riigikogu liikmetel ja komisjonidel võimalik teha sisulisi ja kasulikke algatusi. Kui poliitiliste punktivõitude asemel on sihiks hädasolijate toetamine siis on võimalik leida poliitiline konsensus, mis on tunnustuseks meie erakondadele ja parlamentaarsele protsessile.